Demokraatia asemel Pavlovi kuke refleksid?

Jah, üksnes reageerida, mitte aga luua, areneda või kasutada lahendeid! Mõttetööst ja sellele järgnevatest tegudest ollakse ju võõrdunud”¦ Taoline piiratus võimaldab isegi ebanormaalsusi hakata aegamööda pidama kultuuriruumi vältimatuks osaks.
Sellises ühiskonnas on tähtis kuvand, mitte sisu, sest sisu järgi nõudlus puudub – reflektoorselt saab reageerida ainult kuvandile! Sellisele ühiskonnale on omane, et siseriiklikud arenguvisioonid asendatakse välisriiklikega. Peamine, et see looks kuidagi kindlustunnet, sest väljastpoolt tulev on näiliselt läbiproovitud ning tundub usaldusväärsena.