Vaatamata oma kõrgele eale on Aavik kirgline ja hasartne. Propageerib uuteid. Tuliselt. Ja ühe kummalise seiga leidsin sellest intervjuust. Tsiteerin. J. Aavik: “…töötasin Jaltas prantsuse keele õpetajana, aga vabanesin, sest mind peeti sotsiaaldemokraadiks, mida ma sugugi ei olnud. See oli eksitus ja ma olin siis mitu aastat kodumaal politsei valve all koguni. Selle tõttu ma kaotasin koha. Aga see oli eesti keelele õnneks, sest ma olin raha teenind ja nii võisin ma töötada ja teha mis tahtsin. Ja ma hakkasin just siis, 1911, huvi tundma eesti keele vastu, eesti keele arendamise ja rikastamise vastu…”

