Ühel ametnikul või ametkonnal on ajada üks asi, teisel teine. See, mis jääb sinna kahe vahele, ei ole kellegi rida: mina täidan usinasti oma ülesandeid, minu südametunnistus on puhas. Minu oma küll ei ole – süüdi on paljud meist. Alates riigikogu liikmetest ja ministritest kuni naabri-Marini välja. Ju ei tegele me alati päris õigete asjadega, ja mitte üksnes sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad või korrakaitsjad, kellele on sagedamini näpuga näidatud.

