Minu isaisa oli talumees, kalur ja Kaitseliidu liige. Vanaisa pere oli hiljaku saanud valmis plekk-katusega maja Salme külas. See oli eesti mehe tase, et sobida küüditatute nimekirja. Mina olin poolteist aastat vana, minu ema oli 21 aastane ja küüditamise päeval oli minul silma peal hoidmas minu emaema.
Vanaema Viia oli väikesest talust vaene naine ja teda ei olnud nimekirjas. Ta tuli vabatahtlikult oma lapse ja lapselapsega ühes, et olla meile toeks. Ta suri märtsis 1942 nälga.
Ma ei tea, kes on süüdi
0 Kommentaari
