“Tulemused on tõesti väga head, sest kohtades, kus olid peletajad, hülgeid ei olnud ja kalasaak kannatada ei saanud,” lausus TÜ Eesti mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juhataja Markus Vetemaa. “Lähiajal analüüsime ka võrdlevaid tabeleid püügiandmetega enne hülgepeletaja paigaldamist ja pärast. Kalurid ütlesid küll, et vahe on sees ja hülgepeletajast on kasu. Katsetused tõestasid, et seadeldis töötab 100 protsenti ja tema toimeulatus on lai. Terve mõrra ulatuse katab ta kindlasti ära.”
Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased paigaldasid aprilli lõpus koostöös Saaremaa kaluritega Sõrve ja nasva vetesse kaks ainulaadset seadeldist, mis peletab kaluritele palju peavalu valmistavad hülged mõrdade lähedusest. Tegu on elektrooniliste seadmetega, mis tekitavad hüljestele ebameeldivalt tugevat heli, mille mõjupiirkond ulatub seadme juurest 50-100 meetri kaugusele. Norras leiutatud kõrge, 15-kilohertsise heliga hülgepeletaja ei tekita hüljestele ja ka lindudele mingit muud kahju, kui et on nendele ebameeldiv ning seega eelistavad loomad seadme lähipiirkonnast lahkuda. Kalad seda heli ei kuule ja ka inimkõrvale on see raskesti kuuldav.
Korraga töötab seadeldis vees umbes kaks päeva, siis tuleb see korraks maale laadima tuua. Uuringu tellija on põllumajandusministeerium, kes finantseerib seda PRIA kaudu Euroopa Kalandusfondi rahast. Eestist valiti Saaremaa katsekohaks välja just seetõttu, et siin on suur hüljeste populatsioon ja siin teevad hülged kalurite püünistele kõige suuremat pahandust. Järgmisel aastal katsetatakse hülgepeletajat räimekastide juures ka Pärnumaal. Võrgupüüki sellega paraku kaitsta ei saa, sest võrguliini pikkus on enamasti liiga suur, selleks et üks aparaat suudaks seda hüljeste eest kaitsta.
Markus Vetemaa on Saaremaa kalurid hülgepeletaja vastu suurt huvi tundnud ning huvitatud saagi parandamise nimel selle soetamisest. “Kindlasti on kalurid huvilised, kuid seadeldis ise maksab suhteliselt palju,” sõnas Vetemaa.
