Juba teist aastat järjest on kuukivilased Marit Tarkini eestvedamisel teinud improetendust, kus etlejad kasutavad katkendeid aasta jooksul esitatud oma lemmiktekstidest.
Seekordse etenduse lahendus oli äärmiselt huvitav, kuna see oli suurepäraselt sobitatud kohvikumiljööga. “Eile ronisin ma otsa lumememmele,” alustas kuukivilane Mairo ühest lauast oma tekstiga ning jutujärg liikus sujuvalt edasi järgmisele, teise seina ääres istuvale Lindale, kes jätkas oma katkendiga, kuni Maarja-Liis kolmandast lauast omakorda järje üle võttis.
Niisugusest lauast lauda hüppamisest sai kohe selgeks, et tuleb üks ääretult põnev õhtupoolik. Kõlas trummipõrin, mis juhatas sisse etenduse järgmise osa – etüüdid. Nüüd sai ka publik kaasa rääkida. Cajon’il istuv Klemet hakkas kohvikukülalistelt küsima etüüdide kohti, tegevusi ja tegelasi ning ka kuukivilasi, kes järgnevates etüüdes parasjagu kaasa lööma hakkasid.
Kindlasti olid meeldejäävaimad etüüdid “Saun”, kus toimus külgelöömine meherolli mängiva Risto ning naisosa täitja Argo vahel, ning “Matused”, mille meeleolu totaalselt vastandus tavapärasele sündmust iseloomustavale morbiidsusele. Nende palade kuukate tekstide juhuslik, kuid suurepärane kokkusobivus pani nii mõnegi külastaja mõtlema, kas on ikka tegemist improvisatsiooniga.
Vägagi meeleolukas oli “Meri”, milles kalamees Mihkeli, Merineitsi Andry-Steni, kala Argo ning merihobu Maarja-Liisi näitlemise tulemusena terve saal naerust rõkkas. “Ma pidin vahepeal oma põski masseerima, sest need kippusid lausa krampi jääma,” kommenteeris õpetaja Maren Asumets.
Lisaks humoorikatele etüüdidele esitasid kuukivilased improlaule, mille sõnad pärinesid samuti väljavalitud katkenditest. Ka lauludesse prooviti publikut kaasa haarata, paludes neil kas plaksutada, nipsutada või ümiseda. Kui alguses kohvikuseltskond pisut pelgas, siis laulu lõpuks liigutas enamik suud ning tatsutas jalga.
Õhtu jooksul mängiti kokku kaheksa etüüdi ning esitati kolm improlaulu. Ürituselt ei puudunud ka ametlikum osa, kus kuuund Marit oma tänusõnad lausus ning viimased kivid kuukiviklubist lahkuvatele abiturientidele üle andis. Kuigi suur osa kivilastest liigub nüüd kuult kosmoseavarusi avastama, jääme lootma, et sellest hoolimata kuukiviklubi improtraditsioon elujõuliselt jätkub.
Kõik kuukivilased või kivi-kuulased või kivikad, kuukad, kuu-kivikad/”¦/on täieõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud, olenemata sellest, et vahel tunduvad nad tõesti, nagu oleksid nad kividega kuult kukkunud (klubi põhikiri, peatükk 1, paragrahv 4, lõik 1).
Klubi moodustavad Kuressaare gümnaasiumi õpetaja Marit Tarkini õpilased ja etlejad. Kuukiviklubi on Henri Kausi pandud nimi. Klubi kuuund on Marit Tarkin, kes oma kuukaid pärast konkursse klaasist kivikestega premeerib.
