Mida võiks teada loomapidaja

Kogutud statistika näitab, et iga päev saabub Eesti Loomakaitse Seltsile vähemalt üks teade hooletust koeraomanikust, kes on oma “lemmiku” jätnud vajaliku liikumisruumi, varjumisvõimaluse ja toiduta või keti otsa surema.
Eestis on endiselt valitsevaks probleemiks just ketikoerte halvad pidamistingimused. Ajast aega juurdunud arusaam, et ketikoer suudab asendada tipptasemel valvesüsteemi, on endiselt laialt levinud. Sadade koeraomanike meelest on täiesti normaalne pidada koera 1-2 meetrise keti otsas, temaga mitte tegeleda, mitte jalutamas käia ja kui koer kurjaks muutub, siis ta kaugemasse aianurka jätta, kus ta näeb kord päevas kaikaga toidukaussi ettelükkavat inimest. Tihti on ketis peetavad koerad alatoitumuses ja varjumisvõimaluseks olevad “kuudid” ei vasta mingitele nõuetele (näiteks on leitud koeri, keda on sunnitud elama pappkastis, küülikupuuris, auklikus roostes metallvaadis, kanalisatsioonikaevus) või puuduvad sootuks. Ainuüksi koerte väärkohtlemise ja halbade pidamistingimustega seoses on Eesti Loomakaitse Selts selle aasta jooksul teinud ligi 40 avaldust Veterinaar-ja Toiduametile, kellel on õigus ja kohustus kontrollida loomade heaolu ja pidamistingimustingimuste nõuetekohast täitmist. Veterinaar-ja Toiduameti inspektoritel on õigus pidamistingimuste nõuete vastu eksinud loomaomanikele teha ettekirjutusi, määrata trahve ja võtta loomi ära. Sellel aastal on ELS koostöös Veterinaarkeskuste ja varjupaikadega ära võtnud loomi neljal korral.