Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Kiiver: Puhkuste ajakava tuleb koostada iga kalendriaasta kohta ning puhkuse määramisel võtta arvesse töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega. Näiteks ei pea tööandja arvestama töötaja soovi võtta puhkust ettevõtte kõige kiirematel kuudel aasta lõikes. Oluline on võimaldada töötajale väljatöötatud puhkuse kasutamist enne puhkusenõude aegumist. Siiski peab tööandja arvestama puhkuse soove, mis tulevad töölepinguseaduse (TLS) § 69 lõikes 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades (nt vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last on õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal). Puhkuse ajakava kalendriaasta kohta tuleb TLS § 69 lõike 2 alusel teha töötajale teatavaks aasta esimese kvartali jooksul, st puhkuste ajakava tuleb teatavaks teha hiljemalt märtsi lõpuks, siis on see kehtiv. Puhkuse ajakavasse on tööandjal kohustus kanda põhipuhkus ja kasutamata põhipuhkus ning poolte kokkuleppel muud puhkused. Puhkuste ajakava on pooltele siduv ja sinna märgitud puhkusi antakse vastavalt ajakavale. Kui ajakava sisaldab näiteks lapsepuhkust, siis tuleb ka see anda vastavalt ajakavale. Töötaja kaitse on tagatud sellega, et puhkusegraafikusse kandmata puhkust võib töötaja nõuda igal ajal 14-kalendripäevase etteteatamisega, mis peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja õigus jääda puhkusele kahenädalase etteteatamisega on põhjuseks, miks tööandjad peaksid koostama puhkuse ajakava ja tegema selle töötajatele teatavaks võimalikult aasta alguses. Puhkuse ajakava eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust planeerida.

