Reis on midagi väga isiklikku. Igaüks kogeb teekonda erinevalt, lähtuvalt oma maailmavaatest ja silmaringist. Reisikiri räägib seega väga palju ka kirjutaja enese kohta. Saja aasta taguseid reisikirju lugedes tõdeme, kui palju on maailm muutunud, ent samuti ka, kui palju sarnast on reisimises tänini. Vilde reisikirjad on alati vürtsitatud huumori ja teatava annuse eneseirooniaga. Vilde reisis pigem linnades, soovides olla lähedal kihavale elule. Võimalusel vältis ta klantsitud turistirohkeid peatänavaid ja kolas ringi nendes linnaosades, kus elas tavaline inimene.

