Mosaiigist panoraamini

Et me Mardiga oleme ea-, kursuse- ja toakaaslased ühiselamust ning vanad sõbrad, ei puutu eesti kirjandusse. Puutub see, et me oleme kostnud ühtviisi nii nende eest, kes ise enam sõna ei saa (kadunud klassikud) kui ka nende eest, kes edaspidi ei küsi meilt, kas nad pääsevad ajalukku või jäävad sealt välja.