“Lennuliiklusteeninduse AS teenindab aastas ca 170 000 lendu ja umbes kolm neljandikku neist lendavad üle Saaremaa või Saaremaa lähedalt mööda,” lausus Lennuliiklusteeninduse AS-i lennujuhtimisosakonna juhataja Üllar Salumäe. Laias laastus teeb see aastas enam kui 125 000 ülesõitu.
Lendude arv kasvab
Üllar Salumäe sõnul ei tähenda see seda, et kõik lennud ületaksid täies ulatuses Saaremaad, vaid osa lende lihtsalt lõikab üle Saaremaa mõne osa. “Üle Saaremaa kulgevate lendude arv on tublisti kasvanud ja selle on tinginud muutused lendude marsruutide struktuuris. Samuti Eestit ületavate lendude arv,” osutas Salumäe. Kui näiteks 2004. aastal lendas üle Eesti 120 000 lennukit, siis 2008. aastal juba 175 000. Majandussurutis kahandas küll eelmisel aastal lendude arvu, kuid tänavu on oodata lennunduse kosumist.
Üle Saaremaa kulgeb mitte ainult Eesti, vaid ka maailma mastaabis tähtis lennukoridor. Nii lendavad lennukid saarest üle kõikidesse Lääne-Euroopa suurematesse lennujaamadesse, aga ka Hiinasse, Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse. Saaremaa kohal lendab enamik Euroopa suuremate lennufirmade teraslinde – British Airways, Air France/KLM, Lufthansa, SAS, Finnair jne. Samuti Air China, Japan Airlines, Koreanair jms.
Üksikud intsidendid
Kuigi Saaremaast lendab päevas üle sadu lennukeid, pole lennukoormus siiski ülemäära suur. “Näiteks Londoni piirkonnas toimub Eesti lennumahuga võrdsel arvul ehk umbes 170 000 lendu 2-3 kuuga,” võrdles Üllar Salumäe.
Ühtegi väga tõsist vahejuhtumit lennukitega Saaremaa kohal juhtunud ei ole. “Intsidente on juhtunud mõni, ohtlikke vahest mitte,” kinnitas Salumäe. “Tuleb meelde umbes neli aastat tagasi toimunud hädalaskumine seoses õhurõhu langemisega kabiinis. Toimumiskoht oli Saaremaa lähedal avamere kohal. Meie jaoks on intsident ohtlikuks kvalifitseeritav juba siis, kui kahe õhusõiduki vaheline vahemaa on näiteks väiksem kui üheksa kilomeetrit. Meie kohustus on ennekõike investeerida lennuohutuse tagamise jätkuvasse parandamisse ning sellega me tegeleme iga päev.
Kui palju ülelendavad lennukid loodust saastavad, on teadmata, sest seda on äärmiselt keeruline mõõta. “Lennukite järele tekkiv riba ei ole tegelikult saaste, vaid kondenseerunud vesi. Alt vaadates võib võhikule küll jääda mulje, et oi kui lai riba ja kus aga lennuk ajab suitsu välja. Saaste on nii tahkete osakeste kui müra näol, kuid müra ei peaks saarlasi kimbutama, sest lennukid lendavad üle valdavalt 9000-11 000 meetri kõrguselt,” rääkis Üllar Salumäe.
