Eksperimentaalkunst à la Kelpman – lihtne või keeruline?

Näituse pealkiri on pretensioonitu – “Tekstiilid””. Isegi tööd on näivalt pretensioonitud, lihtsalt huvitavad. Lihtsuses peituvat võlu ja kõik geniaalne olevat lihtne. Aga mulje on see, mis loeb. Sest kui natukenegi süüvida sellesse, mismoodi on nii materjalide, tekstuuride kui vahenditega mängitud, rääkimata sellest, et arvesse on võetud see, kuidas ja missuguseid varje konkreetsed tööd heidavad, on asi lihtsusest väga kaugel. Võib-olla oleks siinkohal paslik rääkida tööprotsessis kasutatavatest vetikatest, sellest, et paberina tunduv palakas on riidekangas ja et pitskardinana mõjuvasse kangasse on augud söövitatud, lahti seletada seda, mis on laserlõige… Võib-olla oleks, aga siis kaoks näituselt lihtsuse võlu ja saladuse hämar kate. Aga võib-olla natuke siiski mõnest tööst.