Ettevõtja loodab Sörvemaa külastuskeskusest luua külale südame

“Külastuskeskuse loomisega võidab kõige enam Salme vald,” tõdes Tartu ettevõtja, mittetulundusühingu (MTÜ) Sörvemaa Värav juhataja ja Sörvemaa külastuskeskuse eestvedaja Vambola Samuel. “Ükskõik, kes keskuse valmis ehitab, ära ei saa seda keegi siit viia. Kas juhtub midagi MTÜga või vahetub valitsus, maja jääb ikka Salmele.”
Vambola Samueli põhisoov külastuskeskuse rajamisel on aidata kaasa Salme valla tegevuse arendamisele ja külaelu parendamisele. “Minu soov on muuta vald atraktiivsemaks, luua siia töökohti. Et pered Salmelt ei lahkuks, vaid neid siia juurdegi tuleks.”
Samuel märkis, et esialgu saab külastuskeskuses tööd kaks inimest, suvel rohkem. Lõpuks sõltub töökohtade arv aga sellest, kuidas saadakse keskusega edasi areneda.
Keskuse maksumuseks kujuneb kuni 5 miljonit
Sörvemaa külastuskeskuse idee baseerub Salme vanima ehitise, mõisaaegse viljaaida rekonstrueerimisel. Hoone põhikonstruktsioon jääb samaks ning sellest kasutatakse ära allesjäänud paekiviseinad.
Keskus ehitatakse üles suuremalt jaolt ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) ja eurotoetuste toel. Roheline tuli EASilt on keskuse loomiseks saadud, ent ehituse alustamiseks on vaja läbida veel mõned etapid.
“Kui toote tasuvuse analüüsi septembri lõpus – oktoobri algul valmis saame ja leitakse, et külastuskeskust tasub teha, esitame EASile täieliku avalduse. Selle ülevaatamiseks on EASil aega kolm kuud ja kui nende vastus tuleb positiivne, võime kohe ehitama hakata,” rääkis Samuel, kelle hinnangul kujuneb külastuskeskuse orienteeruvaks maksumuseks 4,5 kuni 5 miljonit krooni.
Ettevõtmisel on kõrged sihid
Külastuskeskuse rajamisega on projekti meeskond seadnud endale kõrged sihid, mille esimeseks sammuks saab külastuskeskuse rajamine, hiljem samasse ka muuseumi loomine.
“Ühe osa keskusest moodustaks muuseum, teine pool kujuneks koolidele seminaride ja õppepäevade korraldamiseks. Lisaks tuleks majja memme-taadi jututuba, kus saaks teha käsitööd ja külarahvas käia juttu ajamas. Oma kindla koha leiab muuseumis ka Salme muinaslaev,” valgustas Samuel.
Küsimusele, mis ajendab üht Tartumaa meest Saaremaad arendama, vastas Vambola Samuel, et see võib olla üks viis tema soovide rahuldamiseks. “Meri on mind sünnist saati köitnud ja kuna see projekt tuli minu juurde nagu saatuse tahtel, siis nüüd ei jää muud üle, kui Jumala abil ja riigi toel see asi paika saada.”
Tulevikuplaanid on suured
Kaugemas tulevikus unistab Vambola Samuel kogu saarerahva hõlmamisest keskuse tegevusse ja usub, et praegu saab rajatav projekt parem kui valla algne visioon ajalookambrist, kuna kujuneb mitmekesisemaks ja seal leiavad rakendust ka kohalikud inimesed.
Lisaks näeb Samuel Salme valda edaspidi ka atraktiivse turismipaigana Saaremaal, mitte ainult läbisõidukohana Sõrve sääre tippu.
“Kui Salme jõe äärde valmiks sadam, võiks näiteks seal korraldada ka Kuressaare ja Salme vahelisi veesõiduvõistlusi,” osutas Samuel ja lisas, et kõik tema soovid saavad teoks tänu ühistele jõupingutustele Salme vallavanema Kalmer Poopuu ja kultuurijuht Maire Sillaveega, Viivika Tammega EASist ja arheoloogidega. Samuti tänu Salme valla heakskiidule ja toetusele.