-0 C
Kuressaare
Laupäev, 27. november 2021

Lambaliha maitsest

Lapsepõlvest mäletan, et meil Kihelkonnal oli lambaliha ikka pea igapäevane leivakõrvane. Lambad olid meil aedikus, kus nad muru ja põõsad olid nagu žiletiteraga puhtaks püganud. Aga siis tuli nad veel ükshaaval keti otsas põlluservale paremale toidule viia. See oli meiesugustele poisikestele jõukohane tegevus ema abistamisel. Ent siin olid omad ohudki: meil oli üksvahe tige jäär, kellele eriti lapsi puksida meeldis. Olen omalgi nahal jäära jõudu tunda saanud, aga enamasti päästsid mind väledad jalad. Tähelepanelik tuli olla ka lamba ketiga: kui vaiaga kinnitatud lammas juhtus ehmatama ja üritas punuma panna, siis pingutuv kett võis su nagu vibust lastuna paisata kuhu iganes. Just selline õnnetus juhtus meie koolimaja taga, kus poisid vahetunnil hullasid ja ehmatasid ketis lammast. Üks poiss paisati peaga vastu kivi – kolju lõhki! Kiirabi ju siis ei olnud, poiss tõsteti hobuvankrile ja ees ootas 33 kilomeetrit rappumist Kihelkonnalt Kuressaarde – aga terveks raviti!

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised