8.5 C
Kuressaare
Kolmapäev, 27. oktoober 2021

Kohtumine leiva populariseerija Elle Mäega

Unustusse kipuvad jääma tavad, kuidas meie esivanemad hindasid leiba, millele, kui see maha kukkus, oli vaja üles tõstes suud anda. Noored inimesed ei teagi, mis on tühi kõht ja seega on kadumas tavad, milles hinnati toidu väärtust.
Leivavilja ekspordil oli Eestis eelmise sajandi alguses väljapaistev koht. Rahuldati oma maa vajadus ja veeti ka riigist välja – eksporditi. Vanem elanikkond vaatab hirmuga viljapõldude vähenemist, sest nii palju esivanemate poolt üles haritud põllumaad on jäänud sööti, on võsastunud ja rohtunud. Taluperemees teadis endisaegadel täpselt, kunas on õige aeg põldu harida ja vilja külvata. See täpsus oli lausa päeva pealt paigas, sest sellest olenes saagi suurus. Oli tavaks, et viljalõikuse algul lõikas peremees esimese vihu paljastatud päi.
Seemnevili saadi rehetoas rehte rabades. Ahju kütteks kasutati oksi, mis andsid palju suitsu ja sellega hävitati viljas olevaid parasiite
Ei plaani siin retsepte anda ega leivaküpsetamist õpetada, kuid kõik meie seltsi naised olid vaimustuses Elle omaküpsetatud leivast. Mitmele meenus lapsepõlv ja kodus küpsetatud rukkileib või kraabekakust piilupart. Need on mõnusad meenutused.
Ajad võivad küll muutuda, aga toidu väärtustamine peaks au sisse jääma. Leivast saab nii palju põnevaid toite teha. Meie seltsi naised tegidki juba kolmel kokkusaamisel leivast iga kord erineva magustoidu ja see on edaspidigi plaanis.
Täname Elle Mäed, et ta sai aega tutvustada meile leiva ajalugu ja küpsetada maitsvat koduleiba. Jõudu talle!
Milgete Pihl

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised