4.5 C
Kuressaare
Laupäev, 23. oktoober 2021

Karmi aja kaja

Ligi poolteist kuud kestnud lahingute tagajärjel oli kogu maa laastatud, enamik maju põlenud või varemetes. Kohe tuli hakata kohendama eluaset, otsima söögipoolist, sest talv oli tulekul.
Kuid veelgi karmim oli nende tuhandete saatus, keda ootasid ees sõjaaegse Saksamaa kannatused: laagrid, nälg, külm, haigused. Alles oli jäänud lootus, et kunagi jõutakse tagasi koju. Väga paljudel see lootus ei täitunud iialgi.
Mõni aeg tagasi sain lugeda ühe, juba üle poole sajandi tagasi lahkunud mehe päevaraamatut, mis oli kirjutatud põgenikelaagris. Hiljem läks pere elama Rootsi. Need on ääretult nukrad meenutused, mis säilinud veel praegu elava poja käes. Vanemate varase surma tõttu sattus päevikus mainitud Ain elama Rootsi perekonda, unustas emakeele, kuid hoidis alles isast maha jäänud dokumendid. Päevikus on lause: “Sellest püüan päevikutaolises kirjutises anda omale ja ka teistele, keda see teekond ja pärastine viletsus Saksamaa töölaagris peaks huvitama, väikese põgusa ülevaate.” Inimeste kannatused olid nii karjuvalt ülekohtused, et sellest peavad teada saama ka tulevased põlvkonnad. Seepärast leian olevat õige nüüd, üle poole sajandi hiljem anda tema kirjutis lugemiseks ka neile, kelle jaoks julm sõda on lihtsalt üks lõiguke ajaloost. Autoril on väga hea kirjaoskus, seepärast ei olnud vaja teha mingeid keelelisi parandusi.
Ella Vooglaid

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised