12.1 C
Kuressaare
Neljapäev, 21. oktoober 2021

Kraabekakuaeg

Kui suured leivad olid ahju pandud, lubati mul astjast ülejäänud taigen kokku kraapida ja väikeseks leivaks vormida. See oli eriline toiming selle poolest, et ninna lõi siis nii head, värsket lõhna ja taigna vormimine oli omaette kunst. Ei olnud niisama, et veeretad taignat peost läbi, surud kokku, vormid seda külje pealt ja otsast. Memm, kes seda tööd juhendas, ütles, et kraabekaku vormimise sisse tuleb panna oma armastus leiva vastu, põllu vastu ja inimeste töö vastu. Nii käisidki töötegemise ajal mõtted viljapõldudel, viljapeksumasina ja taadi juures, kes veskil vilja jahvatas. Ja mu mälu mind ei peta, kui ütlen, et selline asi polnudki nii varnast võtta. Pidid end laskma paljudel mõtetel “muljuda”, nagu memm ütles. Seejärel hakkasid käed virgalt tainast astjast kokku korjama, ühte kakku käe all veeretama-vormima.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised