3 C
Kuressaare
Esmaspäev, 20. september 2021
spot_img

Pisut prügist

Seal neid prügihunnikuid seirates küsis mu lapselaps, et kuhu me siin elades oma prügi panime. Mul tuli meenutada ja üldsõnaliselt mainida sain vaid seda, et minu lapsepõlve ajal ei tekkinud nii palju prügi kui praegu, eriti linnas. Puudusid igasugused kilepakendid. Palju käibelolevaid asju läks korduvkasutusse. Ärakulunud puunõud läksid kütteks, kui plekknõudesse tekkisid augud, tinutati need kinni. Tinutamine võimaldas nõud uuesti kasutusele võtta. Meenub üks naabrinaine, kes kiitis oma poega ja mainis, et – ta tinutab ja teeb kõiki töid. Kui plekknõu oli kasutamiskõlbmatu, lõhuti see tükkideks ja plekist said paigad, kuhu oli vaja. Riided tehti ümber suuremast väiksematele, sest sõjaajal oli uute riiete saamine raske. Villastest kudumitest harutati paikamislõnga. Jalgratta kulunud kummidest said jalanõud (pätid) tallad, pintsakute ja seelikute kulumata osadest jalanõude pealseriided. Paberit liikus vähe, seda peaaegu polnudki. Puuokstest ei jäänud ka midagi järele, sest nendega köeti saunaahjusid ja vanaema või vanaisa torkasid neid ka pliidi alla, sest raskemaid töid ei jaksanud nad teha. Toidujäätmed said loomadele.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised