7.8 C
Kuressaare
Kolmapäev, 20. oktoober 2021

Välja Asta elu on seotud Koguvaga

Oma sünnikodu Välja ehitusaastaks peab Asta aastat 1875 ja selle ehitasid tema emapoolsed vanavanemad. Uue pillirookatuse ja veranda sai maja kui Koguva külamuuseumi ehitis 1996. aastal. Kuigi see maja meenutab väikest nukumaja, on sees ruumi palju. Asta sõnul pole siin suuri muudatusi ette võetud. Välja on viidud suur leivaahi ja mõnda vaheseina pisut nihutatud.
Pisitütar Asta sünd 1926. aasta jaanuaris jäi Välja seitsmelapselises peres viimaseks.
Elatud aastaid meenutades
“Kui olin nelja-aastane, sai ema Tallinnas töökoha ja mina jäin tädi Ingli kasvatada. Tema saatis mind ka Piiri algkooli 1. klassi, kus lõpetasin 6. klassi ja kust Tallinna edasi õppima läksin. Pärast õpetajate seminari lõpetamist 1946. aastal sai minust sügisel vastloodud Muhu keskkooli õpetaja. Peale ajaloo ja geograafia tuli veel teisigi aineid õpetada,” meenutas Asta oma leivateenimistee algust. Noor õpetaja võeti hästi vastu, kuid Asta õnnetus oli see, et ta ei olnud komnoor ja seepärast ei peetud teda poliitiliselt küpseks, et teha temast Metsküla algkooli juhataja. Ka Asta ise ei tahtnud seda kohta vastu võtta. “Komsomoliks mitteastumise pärast sain tollaselt komsorgilt palju riielda ning hiljem sain teada, et meie pere oli ka 1949. aasta küüditatute nimekirjas, seepärast läksingi ära Tallinna ema juurde. Õpetajakohta ei olnud saada ja minust sai Maaparandusprojektis tehniline joonestaja. Selles ametis töötasin 55 aastaseks saamiseni, pensionile minekuni 1981. aastal,” tegi proua lühikokkuvõtte oma senisest elust.
Pärast seda sai Asta Schmuul tööd igal aastal kevadest sügiseni Muhu muuseumis, kus hakkas gruppe juhendama, tutvustamaks külastajatele Muhu seelikute, tanude, kinnaste, sukkade, pastelde, voodi- ja saanitekkide, magamisvaipade ehk sõbade aastakümnetepikkust ajalugu. Asta teab täpselt, kuidas pikitriibulise alaosaga must kurrutatud seelik asendus 19. sajandi lõpul oranži pikitriibulise seelikuga kuni tänapäeva miinikollaseni välja. Varasem geomeetriline ornament taandus lillelise ees. Muhu männa motiivi kasutamine riideesemetel pidi kaitsma kurja eest. Ka tanude alal on ta suur asjatundja.
Asta on uurinud suguvõsa ajalugu
ja koostanud ka oma suure suguvõsa sugupuu. Ta on Juhan Smuuli sugulane, sest Juhani isapoolne vanaema Ingel oli pärit Väljalt. “Schmuul on saksa pastorite pandud nimi. Veel enne perekonnanimede andmist käisid muhulased üle väina mandril tööl. Kui neilt küsiti, kust nad tulevad, vastanud mehed: ausmoon. Moon oli Muhu saksapärane nimi.
Astal on teada, et kõige rohkem inimesi elas nende peres 1920. aasta lõpul, kui siin elasid lisaks vanaisa Madise seitsmeliikmelisele perele veel tema kaks venda. Mihkli peres oli 10 last ja vend Jaani peres viis last. Seega oli lapsi juba 22 ja kuna kõik enam ära ei mahtunud, tuli Väljale peremeheks jäänud Madisel osta Jaanile talu Saaremaale ja Mihklile maja Koguvasse. Asta kinnitusel noorematel põlvkondadel enam nii palju lapsi polnud ja toob näiteks oma onude-tädide pered.
Asta kolmest onust (ema vennast) oli vanim Joosep – üks Välja peremehi, kellel järeltulijaid polnudki. Mees oli kalur ja koos vend Mihkliga käisid bottengarniga Sõrves angerjaid püüdmas ning ehitasid sinna ka kahekorruselise maja, kus Mihkli perre sündinud kuuest lapsest elama jäänud kolm tütart ja poeg üles kasvasid. 1943. aastal läksid nad elama Rootsi. Seal elavad ka praegugi ning on Astalgi külas käinud.
Onu Anton suri juba 25 aastaselt. Tädi Mare kolmest sündinud lapsest kasvas inimeseks tütar Helju, kes elab Torontos ja on käinud ka Koguval. Tädi Ingli ainus järeltulija on TTÜ õppejõud Rutt, kellega jagatakse talvel Tallinnas korterit ja suved saadetakse mööda Koguval. Tädi Riste jäi vanatüdrukuks ja neid on suguvõsas veelgi.
“Abielludes teoorjadega oleksid naised kaotanud vabatalupoja nime ja saanud ise teoorjadeks. Poistel oli õigus tuua naine mittevabade tüdrukute seast ning siis oleks naisestki vabatalupoeg saanud,” teadis Asta öelda. Kunagise suure suguvõsa esindajatest elab Eestis veel tädi Ingli tütrepoeg Madis Veskimeister.
Koguval on eriline ajalugu
võrreldes saare teiste küladega, sest Koguva kaheksa põhitalu peremehed olid kõik Schmuulid, kes 1532. aasta 3. märtsil vabastati pärisorjusest. Seda vabaduskirja kui ametlikku dokumenti loetaksegi küla esmamainimise alguseks. Kõige suuremad teened selle vabaduskirja saamisel olid Hanskel, kes oli ka samanimelise talu peremees ja külavanem.
Koguva on tulnud sõnast “kogge” ja tähendab laeva või paati. “Vabaduskiri Hanskele ja tema järglastele anti sellepärast, et Hanske koos oma poegadega aitas Saksa ordumeistril ja tema abilistel pääseda paadiga üle väina Soneburgi foogti lossi. Foogt võis vastavalt vajadusele kasutada Hansket ja tema poega Asmust ratsakäskjalana, et kaks hobust ja kaless üle Väikese ja Suure väina viia. Ainult Hanskel oli selline paat, kaless ja ka hobused.
Kuna riigikord tihti vahetus, tuli vabadel Schmuulidel uuelt valitsuselt iga kord jälle vabaduskirjale kinnitust taotleda,” rääkis Asta, vabade Schmuulide üks järeltulijaist. Sellest Hanske kohustusest kasvas hiljem välja postiveokohustus läbi Muhu üle Suure väina Virtsu ja Virtsust Pärnu. Postitalupoegadeks valis Rootsi postitalitus just Hanske järeltulijad, sest need ei kuulunud mõisnikule. Üle väina tuli post vedada tasuta, Virtsust Pärnusse ja tagasi maksti väikest tasu. Postiveokohustus säilis Schmuulidel ka veel pärast 1710. aastat, mil saared läksid Vene tsaari valdusesse. Post tuli vedada nüüd Saaremaalt üle Väikese väina läbi Muhu ja üle Suure väina Virtsu. Et postiveokohustusest vabaneda, läksid Schmuulide esindajad jalgsi Peterburi Vene tsaarile palvekirja viima. Alles 1894. aastal vabastas Riia kohus Schmuulid postiveost.
Asta on tark ja erudeeritud vestluskaaslane, kellega koos igav ei hakka. Peale ajaloolase elab temas ka kunstnik, sest kõrvuti tema kunstnikest sõprade maalidega on Asta elutoa seinal ka tema enda nõeltehnikas tehtud mustvalged pildid oma ilusast kodumajast. Ka näputöö pole Välja talu pereprouale võõras. Tegemisi tal jagub ja igavust ta ei tunne.
Aimi Pitk

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised