7.8 C
Kuressaare
Pühapäev, 17. oktoober 2021

Teised lehed

Eesti Päevaleht
On paljuräägitud asi, et mitmel põhjusel ei ole vasak-parem tänases maailmas päris adekvaatne kirjelduskategooria, kirjutas Evi Arujärv. Nimetusest hoolimata hõlmavad ideoloogilised sõnumid siiski alati üldisi kujutlusi inimesest, tema võimetest ja vastutusest, inimese ja ühiskonna suhetest, muutumisvajadusest, alalhoidlikkusest jne. Sõltuvalt poliitilisest hetkeseisust ja kultuurikeskkonnast võib neist sündida erinevaid kombinatsioone. Üldiselt tähistab parempoolsus ikka pragmaatikat, selgeid hierarhiaid ja alalhoidlikkust ning vasakpoolsus ideaalsetes kategooriates mõtlemist ja hierarhiate eitust. Mässuülistust ja metafüüsilisi vaatepunkte pakkusid meie vasakmõtlejad ka aprillisündmuste kommentaariks. Tundub, et politiseeritud ohvrimüüt, vaikne toetus destruktiivsusele ja idealistlik udutamine löövadki vasakliidrite sõnumitel jalad alt ära – välistades seega ühiskonda tasakaalustava ideestiku toimimise võimaluse.
Postimees
Valitsuse tehtud analüüs aktsiisitõusude ja maksualanduse mõjust leibkondade elule mõne järgneva aasta jooksul ei pane veel häirekella lööma, küll aga tekitab küsimuse, kas Eesti edulugu on jätkusuutlik.
Statistikaameti andmed, mida valitsus on analüüsinud, näitavad muidugi valitsusele meelepärast tulemust: leibkondade rahakotile annab aktsiisitõusude ja maksualanduste kombinatsiooni siiski positiivse tõuke.
Vaid järgmine, 2008. aasta võib kujuneda raskeks, kui kavandatud alkoholi ja tubaka aktsiisitõus rahakotile tõesti järsult mõjuvad. Seda eriti vaeseimat ehk esimest leibkonda silmas pidades.
Ometi peaks vaeseim leibkond edasiste aastate lõikes enim võitma, arvestades mitmeid maksusoodustusi, seega üritab valitsus meile näidata Eesti eduloo jätkumist.
Küsigem siiski, kas see kõik on nii. Peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Ivari Padar üritasid eilsel pressikonverentsil ümber lükata statistikaameti väidet, nagu oleks Eesti viie kõige ebavõrdsema riigi seas Euroopa Liidus.
Sama statistikaameti andmed leibkondade sissetuleku prognoosiks kõlbasid aga küll. Pealegi on valitsus viimaste andmetega käitunud ebalevalt: Postimehe ajakirjanikud pidid andmete edastamist ootama umbes kuu aega. Lisatagu siia juurde eile mõjukas Briti majanduslehes The Financial Times ilmunud analüüs, mille järgi ootavad Balti riikide majandusi tagasilöögid.
Kõik see sunnib küsima, kuivõrd kindlalt saab uskuda igasuguseid ennustusi järgneva nelja aasta kohta. Valitsus võib ju lähtuda parimatest kavatsustest, kuid on selge, et kõike ennustada on võimatu, ja nii saab leibkondade sissetuleku analüüsi vaadelda ka kui senise parempoolse poliitika õigustamist.
6. juuli 2007

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised