4.5 C
Kuressaare
Laupäev, 23. oktoober 2021

Elust väljaspool pealinna

Elu Eestimaal ei tähenda ometigi vaid elu linnas. Igal piirkonnal on oma spetsiifilised mured ja rõõmud, kuid samas on ka pea kõiki Eesti väiksemaid omavalitsusi puudutavad ühised väljakutsed. Üheks karjuvamaks probleemiks enamikus Eesti omavalitsustes on noorte lahkumine kodukohast ning tööle ja elama asumine kas Tallinnas, Tartus või mõnes muus suuremas linnas.
Selleks, et ka väiksemates piirkondades eluolu paraneks, kohalik majandus areneks ning oleks tagatud elanikkonna järjepidevus, on oluline, et meie inimesed oma kodukohta naaseksid.
On väga tervitatav, et pärast gümnaasiumi lõpetamist minnakse edasi õppima, omandatakse hea haridus ja konkreetne erialane oskusteave. Küll aga teeb murelikuks see, et saadud potentsiaali ei rakendata enam oma kodukohas.
Miks on nii, et noored suure hurraaga koju tagasi tööle ja elama ei tule? Olen kuulnud nurisemist madala palga üle. Tõsi, selles küsimuses vastu vaielda ei saa. Samuti on ettevõtjatel mure kvalifitseeritud tööjõu nappuse pärast. Treipink on, kuid töömeest pole. Olen omaealistelt kuulnud ka seda, et kui korra pealinna kirkad tuled ära nähtud, siis enne 60. eluaastat maale tagasi elama asja pole. Samas on ka teisi arvamusi. Mõni on väga suur kodukoha patrioot, kes asub tööle või asutab oma ettevõtte just kodupiirkonda. Olenemata sellest, millised raskused ees seisavad. Au ja kiitus neile!
Pean ääretult tähtsaks, et Eestis on aina enam populaarsust kogumas kutsekoolid ning ülikoolide kolledžid, mis tagavad kohalikule noorele võimalused omandada nii kõrg- kui ka kutseharidus oma kodukohas või selle vahetus läheduses. Mingi osa lõpetanuid jääb kodukanti tööle ning nendega muret ei ole. Küll aga teevad nukraks need noored, kes tagasi ei tule. Mida ette võtta?
Kiirelt väheneva elanikkonna probleemi aitab veidikenegi leevendada inimeste kolimine linnast maapiirkondadesse – rahulikumasse ja stressivabamasse keskkonda. See omakorda aitab kaasa omavalitsuste maksubaasi suurenemisele ja kohalikule arengule. Oluline oleks veelgi enam propageerida linnaelanike seas piirkondi väljaspool suuremaid keskusi ning tutvustada võimalikke väljavaateid ja perspektiive. Mida rohkem raha on kohalikus piirkonnas ringluses, seda enam ju võidab ja areneb ka vastav omavalitsus.
Ehk oleks mõistlik forsseerida kohalike ettevõtjate koostööd lähimate õppeasutuste ja tudengitega? Miks ka mitte üli- ja kutsekoolidega väljaspool maakonda? On ju mitmeid erinevaid variante. Nii näiteks on üks võimalus, et ettevõte sõlmib tudengiga nn eellepingu, millega kohustub hüvitama kõik õpingutega seotud kulutused. Tudeng seevastu kinnitab, et jätkab tööd antud konkreetses ettevõttes pärast kooli lõpetamist või kooli kõrvalt juba nt teisel õppeaastal. Nii on tudengile tagatud õppemaksu tasumine, praktika- kui ka töökoht tulevikus. Tööandjale aga garantii, et vajalik spetsialist on olemas.
Selleks, et meil oleks rohkem tasuvaid töökohti, on oluline meelitada kohale enam investeeringuid. Siinkohal on hea võimalus kasutada ära just oma maakonnale iseloomulikke piirkondlikke eripärasid. Võimalusi on Eesti erinevates piirkondades üsna mitmeid. Alustades mereturismist ja lõpetades puidutööstusega. Praegu on üsna head võimalused kasutada ka erinevaid alustava ettevõtte toetusi, mis on suunatud just ettevõtluse arendamisele väiksemates piirkondades.
Noorte ettevõtlusvaimu ja innovaatiliste ideede rakendamiseks on oluline suunata sellesse valdkonda enam tähelepanu ja raha. Üha enam on populaarsust kogumas kohalikud arenduskeskused ja sinna juurde rajatavad ettevõtlusinkubaatorid ning nõustamiskeskused. Suure potentsiaaliga on kindlasti ka tudengifirmade senisest tõhusam toetamine ning neile vajalike tingimuste loomine. Kas või näiteks tihedam sidustamine ettevõtlusinkubaatoritega.
Kindlasti tuleb inimeste heaolu ja majanduse arengu hüvanguks rakendada enam eurovahendeid. Samuti tuleb ka edaspidi jätkata riiklike regionaalvahendite kaasamist kohaliku elu arendamisse. Peame olema valvsad, et õigeaegselt ja asjakohaselt kasutada peagi avanevaid uusi eurofonde, kus on meetmed üsna mitmete erinevate eluvaldkondade rahastamiseks. Seda kõike selleks, et parendada meie elanikele olulisi teenuseid ning ehitada ja renoveerida igapäevatoiminguteks vajalikke objekte. Kokkuvõtvalt – luua paremad elamistingimused ning keskkond.
Eesti maapiirkondade konkurentsivõime arendamiseks peame enam toetama arengu ja jätkusuutlikkusega seotud valdkondi, sealhulgas teadus- ja tehnoloogiaparkide rajamist ning säästlike innovaatiliste tehnoloogiate väljaarendamist ja kasutuselevõttu.
Need olid vaid mõned mõtted, kuidas noorte spetsialistide enama kaasamisega kohalike inimeste eluolu parandada ning majanduse arengut soodustada. Loodan, et igaüks meist annab panuse sellesse, et meie väljarännanud sõbrad ja tuttavad kodukohta tagasi elama ning tööle tuleksid.

Eelmine artikkelSuvi on leeripühade aeg
Järgmine artikkelHaridusest
guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised