9.7 C
Kuressaare
Kolmapäev, 27. oktoober 2021

Mis on sinu huvid Euroopa Liidus?

Mõistagi on Eesti nagu ka kõik teised liikmesriigid huvitatud, et Euroopa Liit jääks tugevaks, põhimõttekindlaks ja solidaarseks ka edaspidi. Et see nõnda oleks, tuleb meil Euroopa Liidu tuleviku kujundamises ise innukalt kaasa rääkida. See on meie õigus ja ka kohustus.
Paljude valitsusametnike koostöös on valminud esimene versioon olulisest poliitikadokumendist, mis võtab kokku Eesti eesmärgid Euroopa Liidus järgnevatel aastatel.
Selles loetletakse peamised põhimõtted, millest valitsuse Euroopa Liidu poliitika lähtub, samuti ettepanekud, kuidas tulla toime liidu ees seisvate väljakutsetega erinevates valdkondades.
Neid väljakutseid pole vähe – julgeolekuohud, tihenev majanduslik konkurents, rahvastiku vähenemine, globaalne soojenemine ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid, energiaressursside nappus jne.
Kahe kuu tagused rahutused ja küberrünnakud tuletasid meile teravalt meelde, et ohud Eesti riigi julgeolekule pole kadunud. Et kõnelda kolmandate riikidega ühel häälel, tuleks Euroopa Liidul jätkuvalt kindlustada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Eesti arvates peab Euroopa Liit kaasa aitama konfliktide ennetamisele ja lahendamisele ning seda eriti oma naabruskonnas.
Ühistegevust tuleb Eesti hinnangul arendada ka energiapoliitikas. Euroopa Liit sõltub suurel määral sisseostetavast naftast ja gaasist, mistõttu on loomulik, et jutt müüjatega peaks käima ühel häälel. Eesti ja kogu Euroopa Liidu energiajulgeoleku tugevdamiseks on oluline jätkata energiaallikate mitmekesistamist.
Euroopa Liit on poole sajandi jooksul aidanud oluliselt kaasa heaolu tõusule ja majanduse arengule liikmesriikides. Et majandusedu jätkuks, on vaja pöörata suuremat tähelepanu konkurentsivõime tõstmisele ja uute töökohtade loomisele. Pealegi – ikka veel ei saa majanduslikku tegevust Euroopa Liidus pidada päris vabaks, sest mõneski valdkonnas kehtivad teatud piirangud.
Lähiaastatel seisab ka ees arutelu Euroopa Liidu eelarve ja seeläbi erinevate valdkondade rahastamise üle. Siingi tuleb meil oma sõna sekka öelda. Eesti praegune seisukoht on, et samal ajal, kui Euroopa Liidu ülesanded ei tohi kahaneda, tuleks iga kulutust ja selle suurust väga hoolikalt kaaluda. Lõppude lõpuks on tegemist meie ühise rahakotiga.
Kokku on kõne all oleva poliitikadokumendi esialgses versioonis seitse suuremat valdkonda, mida valitsus tahab esile tõsta ning milles tahetakse kaasa rääkida. Esialgne on dokument aga põhjusel, et nüüd, kus see on saanud põhimõttelise heakskiidu ka valitsuskabineti poolt, avatakse see avalikule arutelule.
Seega – ka sina saad öelda, milline peaks Eesti poliitika Euroopa Liidus olema ning millised on teemad, millele kõige enam tähelepanu pöörata. Eelkõige oodatakse arvamusi ja ettepanekuid ettevõtjatelt, tööandjatelt, töövõtjatelt, mittetulundusühingutelt, teadus- ja haridusasutuste esindajatelt jt.

Eelmine artikkelGenro Paas avas Saaremaa kullaarve
Järgmine artikkelJaan Truu 60
guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised