11.7 C
Kuressaare
Kolmapäev, 27. oktoober 2021

Laulupeost

Laulupidu on eesti rahva jaoks püha rituaal, kuhu inimesed tulevad kokku peaaegu et kutsumata. Nende laulude laulmine on nagu üksteisele enese elujõu kinnitamine.
Ma olen üsna veendunud, et pühapäevasele noorte laulupeole oleks tulnud väga palju rahvast ka ilma aprillilõpu sündmusteta, kuid “pronksiööd” tugevdasid inimestes veelgi soovi kokku tulla. Selleks, et näha üksteist ning läbi muusika üksteisele kinnitada, et kõik on korras ja elu läheb edasi.”
Peeter Perens
“Noored süütud hinged, kes laulsid suurtest asjadest – kodumaast, armastusest ja hoolimisest -, avaldasid mulle väga suurt muljet. Viimati käisin laulupeol 1977. aastal, vahepeal ei ole sellele üritusele sattunud. Minu isiklik emotsioon eilsest peost on küll vägev. Selles, miks noorte laulupidu seekord nii arvuka publiku kohale tõi, on üks põhjusi kindlasti nn aprillilõpu sündmused. Ma olen veendunud, et inimesed kogunesid lauluväljakule mitte lihtsalt aega veetma, vaid ikka meelsust näitama.
Marko Matvere
EPL Online, 2. juuli 2007
Meie Maa 15 aastat tagasi
* Põhiseaduse rahvahääletuse esialgsete andmete järgi oli Saare maakonnas hääletusnimekirjadesse kantud 25 334 valijat, nendest võttis põhiseaduse rahvahääletusest osa 17 064 ehk 67,36 protsenti. Põhiseadusele ja selle rakendusotsusele ütles “jah” 15 668 inimest ehk 92,7 protsenti hääletanuist.
* Maavanem Jüri Saar ütles Meie Maale, et hiljutine rahareform toimus Saaremaal heal tasemel ja ilma eriliste vahejuhtumiteta. Ta avaldas tänu neile ligi 500 inimesele, kes aktiivselt aitasid kaasa rahavahetusele maakonnas. Kolm pingelist päeva jäi seljataha rahavahetuspunktide töötajatel, kes tegid oma suurt täpsust nõudvat tööd tagasihoidliku tasu eest. Suur koormus oli samuti Kuressaare Maapanga töötajatel. Jüri Saar käis ise seitsmes rahavahetuspunktis, mille tööd hindas positiivselt.
* Üks lehekülg on pühendatud Aavikute majamuuseumi ja Saare arhiivraamatukogu avamisele 19. juunil. Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseumi avamisel lõikas lindi läbi maavanem Jüri Saar. Seal viibis ka Robert Rebas Eesti Muinsuskaitse Seltsi Göteborgi osakonnast, kelle mälestusi Johannes Aavikust saab lehest lugeda. Arhiivraamatukogu loomisest on kirjutanud artikli selle juhataja Reet Truuväärt.
3. juuli 1992

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised