3 C
Kuressaare
Teisipäev, 19. oktoober 2021

Elukeskkonna mõõdupuu ei ole vaid joonlaud

Ühetüübiline majandus kasvatab rahva rasva
Tänavu kevadel oli nii riigikogus kui valitsuses arutusel peamiselt kaks küsimust – pronkskuju paiknemine ja riigikogulaste kuludokumendid. “Paraku Eesti ühiskonna seisukohalt on need mõlemad sündmused teisejärgulised,” toonitas Strandberg, “olulisem on see, et jätkuvalt süvenevad ülemaailmsed keskkonna-, energia- ja julgeolekuküsimused.”
Ta tõi näiteks Nauru saare, mis rikkalike fosforiidivarud tõttu on seest peaaegu tühjaks kaevatud. Kohalikel elanikel pole muud teha, kui ainult selle eest raha sisse kasseerida. Kuna inimesed midagi ei tee, on meeste keskmine kehakaal tõusnud kuni 170 kilogrammini ja naistel 140-ni.
Kõige jõhkrama puidukasutusega maa on Boliivia, kus võetakse mõtlematult maha tuhandeid hektareid vihmametsi.
Samasugune olukord on ka Venemaal Surguti piirkonnas, kus vähemalt 1000 kilomeetri ulatuses on veekogud täis ehtsat naftat ning ümbruskonnas pole ühtegi elusat putukat ega lindu, rääkimata muust. Aga see ongi riigi rikkuse alus ning samade mustrite järgi, mida me looduses näeme, on ka Eestis täpselt samasugune suhtumine. Narva lähedal laiuval tuhakiviväljal ja põlevkivi kaevandamisel tuleb ühe tonni kivi kättesaamiseks pumbata välja 20 tonni vett. Alguses on see hea, joogikõlblik vesi, mis nüüd muutub täiesti kõlbmatuks. Aga nii läheb aastas raisku 300 miljonit tonni vett. Sooja veega kütame Soome lahte, kuid ise ostame Venemaalt energiat juurde. Pidevalt tõstetakse elektri hinda ja nii ei ole Eesti Energial vajadust hakata oma tootmistehnoloogiat säästlikumate vastu välja vahetama. Kui koduses majapidamises hakata kasutama säästulampe, oleks elektri tarbimine kümme korda väiksem ja siis poleks vaja ehitada lisaelektrijaamu.
Valesti rajatud elukeskkond raiskab inimlikku energiat
Raiskavas keskkonnas elades on raske õpetada lapsi säästvalt käituma, kui nad näevad enda ümber hoopis midagi muud ja see jääbki neile külge. Urbaniseerunud ühiskonnas inimesed linnades enam ei näe, mis toimub barjääride taga. Lapsed arvavad, et piim tuleb poest. Jaapanis juhtus hiljaaegu selline lugu, et üks ettevõtlik mees müüs lambatallesid kallihinnaliste puudlite pähe. Asi tuli avalikuks alles siis, kui omanik viis “koera” veterinaari juurde küüsi lõikama. Polnudki küüned, vaid olid hoopis sõrad.
Tihti elatakse põhimõttel, et üritatakse oma prahti vaiba alla pühkida. Ka jõukamad riigid tahavad oma jäätmeid nõrgemate riikide vaiba alla pühkida, kui lasevad meie merevette mürgiseid naftaprodukte.
Linna keskele ehitatakse pilvelõhkuja, kõik elanikud sõidavad koju oma autodega ja nii tekivadki tänavatele suured ummikud. Aga sama tobe on ka see, kui ehitajad selle pilvelõhkuja külili panevad. Näiliselt on ju majad küll linnast väljas tee ääres, kuid siin asendab lifti auto. Selle kõige tulemuseks on see, et kui varem viibis inimene autos päevas keskmiselt kolmveerand tundi, siis nüüd juba 2,5 tundi. Kinnisvara arengu tõttu on pereisa või -ema taksojuht oma lastele, kogu perele. See omakorda põhjustab põhitööl stressi jne. Valesti rajatud elukeskkond raiskab tohutult inimlikku energiat, mis mõjutab tähelepanuvõimet ja loovust. Kokkuvõttes pärsib see kogu riigi rahvamajanduse julgeolekut.
Eestis harrastatakse põllumajandust täpselt samasugustel tingimustel, nagu nendes riikides, kus huumusekihi paksus on neli meetrit, kuid meil on see ju ainult 30 cm. Viimase poole sajandi jooksul on raisatud juba 5 cm paksune huumusekiht. Kui aga samamoodi jätkame, siis umbes 150 aasta pärast on mullakiht nii õhuke, et polegi enam võimalik midagi kasvatada. Üritame pidevalt toppida majja kappi, mis tegelikult sinna ei mahu, aga teame, et mujal on sellised kapid majas. Meie kapitalipõhises majanduses unustatakse kõik inimlikud, kultuurilised, looduslikud, sotsiaalsed ja muud väärtused ning kõik konverteeritakse üldjuhul tagasi rahaliseks kapitaliks.
Saarlaste heaolu sõltub elukeskkonna mõistlikust planeerimisest
Küsimusele Saaremaa majanduse arengu kohta vastas Marek Strandberg, et kunagi kritiseeriti kohaliku sadama ehitust, sest ilma läbimõtlemata muudele kulutustele, ilma infrastruktuuride olemasoluta ei hakka see sadam siinset majanduselu edendama. Töökohti tuleb juurde vähe ja kahjuks ongi see tõepoolest nii läinud – sadam seisab rohkem tühjalt.
Kui juhtub, et ehitatakse ka sild mandri ja Muhumaa vahele, tekib ahvatlus kasutada Saaremaa sadamat kaubasadamana.
Kuus-seitse aastat tagasi avanesid Euroopa Liidu fondid Saaremaa veemajanduse kordategemiseks. Siis tegid rohelised uuringu, et näidata, kui ideaalne koht on Saaremaa selleks, et kohapeal kasutada looduslähedast veepuhastussüsteemi ehk ökosüsteemi. Toona arvati, et see mõtteviis on lihtsalt jama, kuid nüüd on veemajanduse kava läinud kolm korda kallimaks ja selle realiseerimiseks on vaja juba 800 miljonit krooni.
Kohalike inimeste heaolu sõltub suuresti sellest, kui mõistlikult on nende elukeskkond ja kasutatavad elualad planeeritud.
Tasakaalustamata turism on põhjustanud isetoodetud kaupade inflatsiooni ja seetõttu on siin kaubad hoopis kallimad kui mandril. Soomlane ostab mõnuga, kuid kohalik elanik ei jaksa osta.
Varsti hakatakse spaasid üles ostma ja siis satuvad maaturismi edendajad küllaltki keerulisse olukorda.
Sama ühekülgselt käsitletakse majandust ka teistes Eesti piirkondades ja see tekitab tõsist muret.
Meie jäätmemajandus on muutunud eraldi majandusharuks ja toodab juurde uusi jäätmeid, mitte ei kaota neid. Aga näiteks Rootsis on lahendus hoopis teine.
Leisi rohelise mõtteviisiga inimestele teeb muret endise koolimetskonna saatus, mis nüüd on tagastatud Kaitseliidule. Seal tegutsevad metsakauged inimesed, kes ei mõista seda, mis tegelikult looduses toimub.
“Peab olema aupaklik metsa ees. Kui sa näed ja vaatad oma elukeskkonda õige pilguga, tekib ka arusaam elust,” rõhutas Strandberg. “Puid mõõdetakse ainult joonlauaga, et nii mitu tihu või ruumi, ja nende eest saab palju kroone – see on ainuke vaatenurk. Täiesti arusaamatu on selline teguviis, kui koolitatud metsamehed istutavad okaspuid sinna, kus loodusliku valiku järgi kasvab ainult lehtpuu.”
Leisi mehed muretsesid sellegi pärast, et kuivendatud maadel on tänaseks kõik tammid lõhutud ja vesi lastakse otse jõkke, aga ilma veeta kaob elu.
“Soode kuivendamine oli täiesti vale,” ütles Strandberg. “Kuivendatud aladel väheneb liigirikkus kiiresti ning soo muutub süsihappegaasi ja süsinikku siduvast looduskooslusest seda tekitavaks looduskoosluseks.”
Kõik peaks algama vallaelu planeeringust, kuid pahatihti on nii, et valitud volikogu liige tõstab vaid kätt ning oma mõtteid tal polegi. See, et edumeelsed kohalikud elanikud ei saa sekkuda valimiste vaheajal valla siseasjadesse, ongi üks suur hädade allikas.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised