Jahipidamine on muutunud lihtsalt loomade tapmiseks

Siiski kahevõitluses koera või koertega päästavad kitse või soku ikkagi kiired jalad, aga väga ebavõrdseks läheb jahipidamine siis, kuis inna sekkub looduse kuningas inimene. Tema enamasti jala ei liigugi, sest moodsaid maastikuautosid on küllalt ning endiste haavlipüsside asemel on kasutusel hoopis peenemad relvad, millega näiteks 300 m pealt on võimatu mööda lasta. Nii sõidabki kaasaegne jahimees kusagile metsalagendikule või põlluservale, kus on metsloomade söögikoht, paneb püssi autoaknast välja, kuulab muusikat, joob õlut ja siis kui kits kuskilt nina välja pistab, jääb üle ainult päästikule vajutada. Siin pole küll enam mingisugusestki jahikultuurist juttu, sest loomal ei ole enam kõige väiksematki võimalust ennast päästa.