-5.6 C
Kuressaare
Kolmapäev, 8. detsember 2021

Kalurid taotlevad vähe hülgekahjustuste hüvitist

“Hüljeste lõhutud kalapüügivahenditest kompenseerib riik kolmandiku nende maksumusest, kahjustuste ennetamise kulutused täies ulatuses,” selgitas Jaan Ärmus eilsel kalurite teabepäeval Orissaares ning kutsus kalureid üles rohkem hüvitist taotlema.
Kompensatsioonitaotlused tuleb esitada koos aruandega, seni on seda teinud vaid üheksa maakonna kalurit.
Ärmus ütles, et harrastuskaluritel (kalapüügiseadusesse on selline muudatus kavas piiratud püügiõigusega kaluri sõnastuse asemele teha) poleks aruannet üleüldse vaja esitada. Praegusest aruandlusest on Ärmuse hinnangul vaid kümnendik korralik ja usaldusväärne, ülejäänud numbrid on laest võetud.
“Peame Euroopa Liitu pürgimisel arvestama sealseid kombeid ja näiteks Soomes ostab harrastuskalur kalapüügiõiguse ja see on tema valik, kas ta püüab kolme või kolmekümne võrguga,” rääkis Ärmus.
Rannikuga piirnevate kinnistute omanikud peavad kalapüügitaotlused keskkonnateenistusele esitama aasta lõpuks. Järgmiseks aastaks on meie maakonnast kõige suurem taotlus seni 60 nakkevõrku ühe taotleja kohta. Ida-Saaremaa ja Muhu harrastuskalureid huvitas eelkõige see, et vallast saaks taas kalapüügiluba osta. Kuigi omavalitsusliit tegi ka ühistaotluse, on keskkonnaministeerium seni taotlejatena arvestanud Ruhnu, Muhu ja Orissaare valda.
Keskkonnainspektsiooni kalakaitseinspektor Heino Vipp jäi Orissaare piirkonna kalurite seadusekuulekusega rahule.
“Suuri pahandusi pole meil teiega olnud, kuid andmed tuleb ka siis esitada, kui kalapüügil pole käidud,” selgitas Vipp.
Maakonna kutselised kalurid püüavad kogusaagist 67% räime, harrastuskalurid 65% lesta. 40% kalast püütakse Väinamerest.
VELJO KUIVJÕGI

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised