-2 C
Kuressaare
Esmaspäev, 29. november 2021

Ökoloogiline majandusmudel Saaremaa tulevikustrateegia aluseks

Paljud arvavad, et muutused Maa kliimas on valdavalt kosmilise iseloomuga: suurenenud Päikese aktiivsus loob pilvede tekkeks soodsamaid olukordi ja see muudabki kliimatasakaale. Ka mõnetuhandeaastase ajalooperioodi jooksul on kliima jahtunud ja soojenenud. Arvatakse ka, et kliimamuutuste põhjuseks on inimkonna poolt paarisaja aasta jooksul süsihappegaasiks põletatud fossiilsed kütused.
Üks protsess ei välista teist ja selge on see, et koos mõjuvad need kliimale märkimisväärselt. Protsesse päikesel ja planeetide liikumist muuta oleks lootusetu. Liigsuurtest kliimamuutustest hoidumiseks aitab võib olla tootmis- ja tarbimisharjumuste muutus. Just “võib olla”. Aga samas tähendaks tarbimisharjumuste muutuse tegemata jätmine keskkonna kiiret ebamugavaks muutumist inimese jaoks.
Sellest tulenebki vajadus uue majandusmudeli “ökoloogilise majandusmudeli” järele.
Tarbime enam kui keskkond taluda jõuab
XX sajandi alguses hindas Vene õpetlane Vladimir Vernadski, et inimkonna kollektiivne teadvus ja tegutsemisvõime on just kui uus geoloogiline jõud, mis muudab Maal olevaid tasakaale. Selle uue geoloogilise ajastu nimetas ta psühhosoikumiks. Inimese mõju erakorralisus tuleneb sellest, et erinevad kasutusele võetud tehnoloogiad ning nende rakendamist tagant tõukavad tarbimisvajadused põhjustavad olukorra, kus inimkond tarbib aine ja energiaressursse rohkem kui neid looduslikes kiiretes aineringetes üldse kätketud on. See tingibki vajaduse puurida naftat ja kaevandada sütt või põlevkivi. Tasakaaluliste looduslike aineringete poolt piiritletud ruumi inimtegevuseks nimetatakse keskkonnaruumiks. Täna elab enamus Lääne Tsivilisatsioonist üle keskkonnaruumi taluvuspiiri.
Tehnoloogiaid tuleb muuta
Valdav osa energia ja ainekulutustest tehakse põhiliselt neljas valdkonnas: ehituses, energeetikas, toidutootmises ja jäätmekäitluses. Ökoloogiline majandusmudel tähendabki tegelikult tehnoloogiate märkimisväärset muutmist neis neljas valdkonnas.
Ehituses tähendaks see väiksema energiamahukusega materjalide kasutamist, energiat säästvate arhitektuursete lahenduste kasutamist. Näiteks savist ja vaid õhu käes kuivatatud seinaehitusmaterjalide tootmiseks on vaja 50 ja enamgi korda vähem energiat kui samas mahus põletatud telliste või betooni tootmiseks.
Kavandades hoonete juurde nii vihmavee kogumise kui taastuvenergia kasutamise tehnikat õnnestub rajatava hoone mõju ökosüsteemile märkimisväärselt vähendada. Ökoloogilist ehitus on sageli peetud traditsioonilise ehituse taassünniks. Tegelikult võib olla nii mõnigi betoonist ehitatud hoone isegi ökoloogilisem kui palkmaja.
Päike, tuul, biomass
Energeetikas tähendab ökoloogiline majandusmudel taastuvkütuste laiemat kasutamist ning tsentraliseeritud energiatootmise asemel haja- ja mikroenergeetika lahenduste kasutamist. Arvan, et Eesti energiavajadustest võiks kümnekonna aasta pärast olla põlevkivist toodetud vaid ehk viiendik. Ülejäänud energia võiks pärineda päikesest, tuulest ja biomassist. Sõltuvalt tehnoloogia arengust on arvatavalt märkimisväärne koht ka kütuselementidel.
Tuuleenergia tootmise tehnoloogia on piisavalt arenenud ning pigem räägitakse juba sellest, et liigne tuulikute kasutamine võib muutuda ka teatav müra ja visuaalse saaste allikaks. Eestis seda muret veel pole. Samas paigaldatakse Saksamaal energeetika arenguprogrammi raames 1-2 MW võimsusega tuulikuid iga päev. Vahetult päikesevalgusest elektri tootmiseks kasutatavate päikeseelementide kõrge hind tuleneb eelkõige väikesemahulisest ja hajutatud tootmisest. KPMG on oma 1999 aastal avaldatud raportis hinnanud, et kui päikesepaneelide tootmine maailmas kasvaks praeguselt 20-30 MW aastas 500 MW aastas alaneks ka nende paneelide hind nii, et päikeseelektri 1 kWh hinnaks kujuneks 1-1,5 krooni.
Mikrojõujaamad
Eesti majandusele on küllaltki suureks koormaks asjaolu, et ühe rahvusliku koguprodukti ühiku tootmiseks kulutatakse siin 3-4 korda rohkem energiat kui Lääne Euroopas. Peale raiskava energiakasutuse on üheks selle nähtuse põhjuseks ka raiskav energiatootmine.
Pääsetee oleks väikeste ja väga väikeste “mikrojõujaamade” kasutuselevõtt. Tehnilisi lahendusi selleks on mitmeid: puidujäätmete põletiga stirlingmootoritega elektrigeneraatorid või biomassi gaasistamisgeneraatoritega sisepõlemis või turbiinmootoritega elektrigeneraatorid.
Biomassi kasvupotentsiaal Eestis on märkimisväärne. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse ja Tartu Ülikooli geograafiainstituudi ühisuuring on näidanud, et Eesti territooriumil on kiuni 400 000 ha potentsiaalset ala, mille kasvatada märgalalist biomassi (hundinuiad, pilliroog) sobivate kasutustehnoloogiatega koos kataks see kuni 50% Eesti koguenergiavajadusest.
Osa biomassi kasvualadest võivad olla aga seotud tehismärgaladel töötavate reoveepuhastitega. See oleks tõhus viis läbi võimendatud isepuhastumisprotsessi muuta tööstuslikesse ja olmereovetesse kogunenud toitained näiteks energeetikas või ehituses kasutatavaks biomassiks.
Kulukad solgipuhastid
Suurendatud isepuhastusvõimega tehislikud ökosüsteemid “märgalapuhastid” on ratsionaalne tee vähendamaks kümnetes kordades energiakulutusi reoveepuhastusele. 1960-70 aastatel välja töötatud reoveepuhastustehnoloogiad olid küll kompaktsed kuid energiakulukad. Odava energia ajajärgul sellele tähelepanu ei pööratud. Täna söövad aga energiamahukad tehnoloogiad märkimisväärse osa kodanike potentsiaalsetest säästudest. 15-20 aasta pärast võivad eestlased energiamahukate reoveekäitlustehnoloogiate kasutamise tõttu maksta 3-4 miljardit krooni igaaastaselt rohkem teenuste eest, mis ökoloogiliste tehnoloogiate rakendamisel jätaksid need summad kodanike säästudeks. Et siis nende eest rajada uusi kodusid või koolitada lapsi.
Tartu linngi otsustas just vajadusest säästa raha rajada suletava prügila nõrgvete puhastamiseks just tehismärgala. Paarikümne aastast perspektiivi silmas pidades säästab selline otsus kümneid miljoneid kroone.
Mahetootmine säästab viljakat mulda
Ökolooglisteks tehnoloogiateks toidutootmises on kõik mahepõllumajandusvõtted: külvikordade kasutamine, mis rikastavad mulda vajalike mineraalainetega ilma lisaväetamise vajaduseta, läbimõeldud sõnnikumajandus ning erinevad võtted, mis võimaldavad säilitada looduslikku mitmekülgsust ning tekitada loomupäraseid ja isetaastuvaid piire sellisesse tehislikku ökosüsteemi nagu seda on põllud ja karjamaad. Mahepõllumajanduslikud meetodid väldivad mulla kahjustumist ning hoiavad huumuse taastekke ja kao loomulikus tasakaalus. Viljakas muld on pikaajaliselt taastuv ressurss. Kord kadunud kasvupinnase taastumine võtab aega 200-1000 aastat. Intensiivpõllumajandusega kantakse iga viljakiloga põldudelt kuni 5 kg huumust. Eestis on see täna umbes 3 kg huumust iga viljakilo kohta.
On näidatud, et mahepõllumajanduslikult toodetud toit on paremini säilivam (reeglina puudub vajadus konservantide järele) ja samuti omandab inimene selliselt toodetud toitu terviklikumalt.
Kõrg- ja lihttehnoloogia ühendamine
Kui nüüd vaimusilmas kujutada ette sellist elamis- ja toimimisviisi, mille puhul maksimaalselt eelmainitud tehnoloogiaid kasutatakse, see on ehk ainus viis kuidas arvukas inimkond ilma massimõrvadeta talle antud keskkonnaruumi ära mahuks, siis saamegi ökoloogilise majandusmudeli ühe osa. Teiseks on erinevate infotehnoloogia vahendite selline kasutamine, et töö vähendaks vajadust töötajate füüsilise mobiilsuse järele. Kõrg- ja lihttehnoloogiate läbipõimumine on atraktiivne arengumudel Eesti jaoks. Seda enam võiks see olla atraktiivne ka Saaremaa jaoks.
Selmet püüelda sadade tuhandete ühepäeva või nädala turistide püüdmisele võiksid saarlased keskenduda just pikemaks ajaks Saaremaa veel hüpoteetilisse ökoloogilisse elukeskkonda tulevate nn residentturistidele. Keskkonnatundlikud inimesed, keda Euroopas hinnatakse täna olevat 50-100 miljoni vahel, on need kellest hakkab kasvama ökoloogilise majanduse turg ja kliendid. Nagu igal turul nii ka ökoloogilise majanduse kaupade ja teenuste turul on edukad esimeste seas olijad.
MAREK STRANDBERG,
Ökol. Tehnoloogiate Keskus

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised