-2 C
Kuressaare
Pühapäev, 28. november 2021

Uuring: Eesti külarahvas usub helgemasse tulevikku

Eile Riigikogus esitletud Eesti küla, külavanemate, kohaliku omavalitsuse ja riigi suhete uuring on algatatud Riigikogu kohaliku algatuse toetusrühma poolt ning selle viis läbi Eesti põllumajandusülikooli (EPMÜ) maasotsioloogia uurimisrühm.
Uuringust selgub, et külaelu paranemist kümne aasta pärast usub 69,6 protsenti vastanuist. Külaelu paranemist kahe aasta pärast usub 27 protsenti vastanuist.
Küsitluses paluti hinnata erinevaid normaalseks eluks vajalikke funktsioone. Selgus, et halvenenud on olukord töökohtade leidmise võimalustes ning arstiabi kättesaamises, rahul ei olda toodangu turustamise ja enesetäiendusvõimalustega.
EPMÜ juhi Asser Murutari sõnul tuleb siin otsida õigusliku lahenduse võimalusi. Vastajad olid samuti seisukohal, et ühinedes Euroopa Liiduga peaks delegeerima osa funktsioone allapoole, et vähendada võimalikku võõrandamist.
Ootused külavanemale on kõrged eelkõige vaimsete väärtuste osas.Usutakse, et külavanem suudab veidi mõjutada kaitset kurjategijate suhtes, inimeste aktiivsust ja pealehakkamisjulgust, teede olukorda, inimeste omavahelist läbisaamist, kultuuri- ja seltsielu.
Majanduseluga seotud valdkondades hinnati külavanema mõjutusvõimalusi väga tagasihoidlikuks.
Üle poole vastajatest on arvamusel, et haldusreformi tagajärjel küla olukord halveneb. Vaid saartel ja Tallinna ümbruses oodatakse veidi rohkem kiiremat paranemist, kuid kusagil pole ootused nii head, et leida toetust praegustele haldusreformi projektidele.
Riigikogu kohaliku algatuse toetusrühma esimehe Rein Järvelille sõnul on toetusrühma eesmärk toetada maapiirkondade algatusi, säilitamaks küla elavana.
“Haldusreform Eestis kindlasti jätkub ning uuring annab vastuse, millisena nähakse külavanemaid ning millised suhted peaksid välja kujunema külavanemate ja valdade vahel,” ütles Järvelill.
Külaelu uuring
– 58% vastanute hinnangul on vallavalitsused külaelu edendamisega tegelnud väga vähe või vähe, 27,5% hinnangul on tehtud palju.
– 87,6% vastanuist peab vajalikuks külavanema ametit
– 58% leidis, et külavanemale tuleks maksta palka
– 27% vastanuist usub külaelu paranevat kahe aasta pärast. 69,6% hinnangul paraneb see 10 aasta pärast
– Euroopa Liiduga ühinemise potentsiaalseid pooldajaid on külaaktiivi hulgas 42%.
– Lootused EL-ile on suuremad Võru-, Põlva-, Viljandi- ja Läänemaal.
MM

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised