-1.5 C
Kuressaare
Neljapäev, 2. detsember 2021

Artur Toomi eluloo talletaja sai kingiks hõbekarika

133 leheküljelise, 47 foto ja illustratsiooniga raamatu koostajaks on Bruno Pao, toimetajaks Olavi Pesti, konsultandiks Tiina Talvi. Raamatu väljaandmist toetas Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Raamatus kasutatud ajaloolised fotod ja kirjad on Artur Toomi tütre Vaike-Mai Lillevälja ning Saaremaa Muuseumi kogust. Nüüdisaegsed pildid Vilsandist on teinud ja käsikirjalised mälestused kogunud Bruno Pao. Arhiividokumendid valis ja tõlkis Mart Arold. Raamat trükiti Kuressaare trükikojas G. Trükk.
Trükise saatesõnas ütleb Vilsandi Rahvuspargi direktor Arvo Kullapere:
“Artur Toomi ettevõtmisel 14. augustil 1910 asutatud Vaika linnukaitsealast on tänaseks välja kasvanud rahvusvahelise tähtsusega märgala – Vilsandi Rahvuspark. Läbi sõjakeeriste, läbi erinevate riigikordade ja omandivormide oleme Artur Toomi looduskaitseidee tänasesse päeva toonud ja jätkame selle elluviimist.”
Raamatu koostaja Bruno Pao märkis presentatsioonil, et niisama lihtsalt see raamat ei sündinud.
“Aga see materjal, see isiksus ise, kes oli nii suur ja vägev, lausa kutsus kirjutama. Tõsine töö hakkas pihta 4. juulil, 24. novembriks saime valmis,” teavitas koostaja.
Raamat annab kunagisest Vilsandi, Saaremaa ja Eesti ühest populaarsemast ja mitmekülgsemast mehest põhjaliku ülevaate.
Bruno Pao on välja uurinud raamatukangelase täpse sünnikoha. Senistes trükistes on Artur Toomi sünniaja ja – koha kohta erinevad andmed. Värskest üllitisest saame teada, et Artur Toom (1935. aasta 25. augustini Arthur Thom) sündis uue kalendri järgi 6. jaanuaril 1884. aastal Pihtla vallas Kaali mõisale kuulunud Sagaristi küla Sarapuu ehk Sarapiku popsitalus, kuhu Vilsandi tuletorni hoolitsev perenaine Marie oma õele jõuludeks külla sõitis.
Väga huvitavad on Artur Toomi omakäeliselt kirjutatud eluloolised andmed 1938. aastal välja antud leksikoni “Eesti avaliku elu tegelased” jaoks. See annab ülevaate legendaarse mehe haridusteest, elu- ja teenistuskäigust, au- ning teenetemärkidest, perekonnaseisust jne.
Lugeja saab teada punaterrori võimutsemisest. Raamatus on avaldatud mitmed NKVD ülekuulamisprotokollid. Artur Toom arreteeriti 11. juunil 1941. aastal. Talle määrati kõrgeim karistusmäär – mahalaskmine, koos temale kuuluva vara konfiskeerimisega. Raskelt haigestunud Artur Toom suri stalinlikus vangilaagris 29. märtsil 1942. aastal enne timukate kohalejõudmist.
Raamat annab selge pildi Vilsandi-Vaikade elu-olust, kõigest sellest, mida 1906. aasta 7. detsembril tuletorni ülevaatajaks määratud Artur Toom tegi.
1927. aastal rajas ta unikaalse Vilsandi muuseumi, ta oli Kaitseliidu Saaremaa maleva mereüksuste pealik, Riia Loodusuurijate Seltsi ning Philadelphia Geograafia Seltsi korrespondentliige jne. Artur Toom tegi aktiivselt kaastööd paljudele ajalehtedele ja – kirjadele.
Eriharrastustena on Vaikade kaitseala rajaja märkinud: Et loodus-, eriti linnukaitse läbi saada rannarahvale uusi tuluallikaid, paremdada hingeliselt meie noorsugu ja kasvatada neis kodumaa ilu tundmist ja – armastust. Kahjuks ei saanud Artur Toom oma noorimale tütrele Vaike-Maile kõike seda ise õpetada. 14. juulil arreteeriti ka viieaastane Vaike-Mai ja saadeti perega Siberisse.
Tänutäheks isast raamatu kirjutamise eest annetas Vaike-Mai Lillevälja Bruno Paole Artur Toomile 50. sünnipäevaks kingitud hõbekarika. Saaremaa Merekultuuri Seltsi esimees andis karika üle raamatu toimetajale Olavi Pestile, et see leiaks koha Saaremaa Muuseumi fondis. Kui kord taasavatakse Vilsandi muuseum (enamik eksponaate praegu Riias), saab rariteetne eksponaat kindla koha sealses väljapanekus.
Trükivärsked raamatud saavad kõik Saaremaa raamatukogud.
AARE LAINE

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised