-1.5 C
Kuressaare
Kolmapäev, 1. detsember 2021

Kaarma valla ettevõtjate teabepäev Männikäbis

“See koosviibimine on ühtlasi vallapoolne tänu meeldiva koostöö eest tublidele ettevõtjatele, kes toetavad ja abistavad vallavalitsust mitmesuguste taidlus – ja spordiürituste läbiviimisel,” rõhutas vallavalitsuse finantsosakonna juhataja Elve Viljus,
“aga muidugi on võimalik omavahel tuttavaks saada ning teha koostööplaane edaspidiseks ühistegevuseks.”
Kuigi äriregistris on kirjas 108 Kaarma vallas tegutsevat ettevõtet, siis Viljuse sõnul on nendest umbes 80, mis veel tegutsevad, ja 60 firmat on laialt teatud-tuntud. Osa ettevõtteid on likvideeritud, teised tegutsevad rohkem saladuskatte all ning nii mitmedki kinnisvara-, reis- ja muud firmad kuuluvad soomlastele.
Kui teha veidi statistikat ja lahterdada Kaarma valla ettevõtted tegevusalade järgi, siis selgub, et rohkesti (14) on põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid (Mereranna ühistu, Pähkla sigala, Eikla Agro, Hekva, Ovolex t) 12 ettevõtet tegutseb kaubanduse või toitlustamisega ning samapalju ka ehitusmaterjalide tootmise või üldehitusega. Valla territooriumil on seitse suuremat turismiettevõtet ( Männikäbi, Nasva Jahtklubi, Tahula külalistemaja, Jurna talu, Merekivi hotell jt), mis on saanud rahvusvaheliselt tuntud majutamiskohtadeks. Lisaks nendele on veel hulgaliselt FIE turismiettevõtteid, mis saavad vallavalitsuselt tegutsemisloa.
Suuremaid tööstusettevõtteid on kokku üheksa ja näiteks Nasva Metalli ja ka Sarmeti toodang läheb peamiselt välismaale, kuid OÜ Saare Martex ja OÜ Merinvest valmistatud kummidetailid lähevadki ainult ekspordiks. Edukalt tegutsevad dolomiidifirmad ja Kellamäe kivitööstus ja Tansar EF teeb roomatte.
Kalatoodete tootmise või kalavõrkude valmistamisega tegeldakse viies firmas ning rohkesti on ka selliseid ettevõtteid, kus remonditakse autosid või osutatakse transporditeenust.
Ettevõtluse arendamiseks vallas moodustati 1997. aastal Kaarma Valla Arengu Sihtasutus, kust saab soodustingimustel laenu oma ettevõtte alustamiseks või juba tegutseva ettevõtte laiendamiseks, samuti antakse sealt tasulist või ümberõppe korra õppelaenu. Intress 8 % laenujäägilt aastas, nõutakse tagatist ja äriplaani. Seda võimalust on kasutanud ligi poolsada ettevõtjat.
Toetatakse arenguvõimelisi ettevõtteid
Eesti Regionaalarengu Agentuuri projektijuht Reet Randla tutvustas teabepäeval kohalolijatele riigi poolt pakutavaid toetusi stardiabiks, koolituseks, infrastruktuuri arendamiseks jne. Toetatakse neid, kes on võimelised edasi arenema ja riik ei toeta kunagi neid ettevõtteid, kellel on maksuvõlgu, omafinantseering peab olema 25-45 % ja kõik taotlused liiguvad kohaliku Ettevõtluskeskuse kaudu. Sealt saab ka alati täpsemat informatsiooni.
Saaremaa Ettevõtluskeskuse juhataja Villu Vatsfeldt toonitas oma ettekandes, et meie maakonnas, kes on kokku üle kahe tuhande ettevõtte, on ettevõtlusega tegelemine heal järjel. Veel paar aastat tagasi oli 75 % ettevõtetest linnas ja 10 % Kaarma vallas, siis nüüd on hakanud ettevõtted tekkima ka linnast kaugemale.
Kahjuks teinekord väiksematel valdadel puudub arenguks ka vaimne ressurss.
Rõõmu teeb, et elektroonikatööstus on teinud Saaremaal suure arengu ja praegu tegutseb kolm elektroonikatööstust, kus töötajaid kokku üle 300. Läätsa kalatööstus ei mõjuta enam niipalju meie majandust.
Keskkonnateenistuse spetsialistid Melika Paljaks ja Urve Saar rääkisid veel erikasutusest, keskkonnamõjude hindamisest ja maakonna maavaradest.
Kinnisvara omanikel on õigus kaevandada maavarasid (liiv, savi, kruus, turvas) ilma kaevandamisloata oma territooriumi piirides. Üldiselt ongi enamus maavarasid Lääne-Saaremaal, ida pool on neid suhteliselt vähem.
TÕNU ANGER

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised