-7.8 C
Kuressaare
Pühapäev, 5. detsember 2021

Ruhnu saar võib saada tervikuna Natura alaks

Saaremaa keskkonnateenistuse looduskaitsespetsialisti Mari Koppeli sõnul on Ruhnu saarel nii palju looduskaitseliselt väärtuslikku, et Natura alaks tasub kuulutada kogu vald.
“Seal on rannaniite, loopealseid, rannaluited, metsad. Ruhnus elutseb veel kõre ehk juttselg-kärnkonn, kelle arvukus on viimastel aastakümnetel tugevasti langenud,” põhjendas Mari Koppel.
Praeguse seisuga esitatakse Saare maakonnas üle-eestiliseks aruteluks 53 potentsiaalset Natura ala, neist 17 on linnuhoiualad.
Saaremaal linnustiku inventuuriga tegelnud ornitoloogi Veljo Volke sõnul on kahtlusi, kas linnukaitseialadena peaks määratlema Pammana poolsaare otsa, Riksu, Karala-Pilguse ranniku ja Sutu lahe. Samas tegi Volke ettepaneku Natura alaks esitada ka Pilguse laht, mis on seni välja jäänud ja kus on loetud oluliselt rohkem linde kui kõrvalasuvatel aladel.
Kaitstavaid linnuliike on 136 ehk peaaegu kõik Eestis regulaarselt esinevad linnuliigid. Ohustatud liikidest on möödunud suvel Saaremaal Panga pangal loendatud üks krüüsel, keda Eestis on üldse kokku Eestis 10-20, peamiselt Paldiski pangal. Rändlejatest on Saaremaal enamohustatud kirjuhahk.
Viidumäe kaitseala direktori Mari Reitalu sõnul on kaitsealuste taimeliikide inventuuri tulemusena plaanis Natura võrgustiku kaitse alla võtta saaremaa robirohi, mille leiukohtade ülevaatus näitas, et 60% isenditest kasvab Viidumäel.
Natura 2000 esialgsed taotlused peavad valmima aasta lõpuks. Tagasi valdadesse peaksid tulemused jõudma aprillikuuks, misjärel saab alade kaardistust ka internetis näha.
Natura alade lõplik kindlaksmääramine peaks saama teoks Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Seni ei ole see protsess veel teisteski maades lõpule jõudnud, erandiks on vaid Hispaaniale kuuluvad Kanaari saared Atlandi ookeanis.
SVEA AAVIK

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised