-5.1 C
Kuressaare
Kolmapäev, 8. detsember 2021

Riik tahab tulevikus hakata reguleerima kormoranide arvu

Hanesuurune merelind kormoran oli alles kümme aastat tagasi meie aladel haruldus, kuid põhjustab viimastel aastatel rannakaluritele üha tõsisemaid probleeme. Kormoranid söövad päevas 350 grammi kala, põhiliselt emakala ja väiksemaid angerjaid, kuid neile kõlbab toiduks igasugune kala.
Näiteks Taani uurimuse kohaselt varastasid kormoranid seal seisevnootadest 83 protsenti kalast, seetõttu on Taanis seisevnootadega kalapüük praktiliselt lõppenud.
Saarte Kalurite Ühingu juhataja Hillar Lipp peab meie vetes ääremõrdadega kalapüügil kormorane suureks probleemiks.
“Kastmõrra meestele pole ta veel nii-palju paha teinud, eelmisel aastal Muhu kalurid nägid oma kastmõrras 5-6 kormorani ja said kahju. Kui aga ääremõrra pärast saavad kalurid viis lindu kätte, tähendab see, et neid oli seal kalu peletamas ja söömas kümme korda enam, sest ta on ju parvelind,” selgitas Lipp.
Kormoranide kaitsekorralduskavaga tahetakse lindude arvukust reguleerima hakata. Kormoran on küll jahilind, kuid meie jahimeeste hulgas veel mitte levinud. Kui Taanis tohib neid lasta aastaringselt, siis meil 20. augustist 30. novembrini, nagu kõiki veelinde.
Keskkonnateenistuse peaspetsialisti Jaan Ärmuse hinnangul tulevad kormoranid sügise poole Suurlahte sisse, Sõrve säärel ja Abruka all Kirjurahul on neid rohkesti.
“Mina veel kormorani küttinud pole, kuid räägitakse, et tal pidi väga maitsev rinnaliha olema,” rääkis Ärmus.
“Teda pole aga lihtne kätte saada, on ikkagi avamerelind.”
Kormoranide ohjamis – ja kaitsekorralduskava koostavad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadur Redik Eschbaum ja ornitoloog Vilju Lilleleht. Töö eelkaitsmine seisab ees detsembrikuu alul.
“Mitte keegi pole veel suutnud tõestada, et kormoranid tõepoolest kaluritele kahju teevad,” selgitas Eschbaum. “Ühel aastal on kalapõlvkonnad tugevamad, teisel nõrgemad, võta siis kinni, mis selle põhjustavad,” rääkis teadur.
“Kompromiss on vaja leida erinevate huvigruppide vahel, ühelt poolt ornitoloogid ja teiselt kalurid. Kui kala oli rohkesti, polnud ei hülged ega kormoranid üldteada probleemiks, nüüd, mil kala napib, otsitakse silmaga nähtavat süüdlast. Häda võib olla koguni merevees,” arvas ornitoloogist kalamees Lipp.
Kormoran – kas kalurite vaenlane?
– Ladinakeelne nimi: Phalacrocorax carbo
– Hüüdnimed: karbas, karpas, oherdi, kakerdaja, järvekukk, odami.
– Sööb ainult kala, sukeldub kuni paarkümmend meetrit.
– Hanesuurune lind, võib kaaluda umbes kolm kilo.
– Väinamerest püüab kormoran kala kaluritest rohkem.
– Kalameestega võidu püüab viimased kolm-neli aastat.
– Kõige otsesemat kahju tekitab kormoran lutsu-, koha-, särje- ja angerjavarusid hävitades. Arvukamad liigid kormoranide toidus on emakala, ogalik, särg, räim ja tint.
– 1998. aastal sõid Tondi- ja Sipelgarahu kormoranid Väinameres ligi 2,4 miljoni krooni väärtuses kala.
– 1999. aastal “püüdis” kormoran välja kala 3,4 miljoni krooni eest.
– Kutseliste kalurite ametliku saagi väärtus 1998. ja 1999. aastal on vastavalt 4,2 ja 1,9 miljonit krooni.
– Hiina kalurid on õpetanud kormorani kalu paati tooma. Et lind saaki alla ei neelaks, pannakse talle kaela ümber metallrõngas.
– Arvukus kasvab aastas 30-40%.
Allikas: Eesti Ekspress
VELJO KUIVJÕGI

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised