-2 C
Kuressaare
Pühapäev, 28. november 2021

Vilsandi hüdrokopter: kas järjekordne “Viiu” Papissaares?

“See kopter kõlbaks külamehele kuuri taha, aga mitte saare varustamiseks,” ütles Meie Maale Vilsandi majakavaht Avo Piisk, kelle sõnul on kahe istekohaga kopteri mahutavus liiga väike. Tänavu suvel vilsandlaste päevadel hüdrokopteri esitlust jälginud Piisa sõnul on kopter eriti vastunäidustatud haigete veoks: sõiduki nina eest üles tõusva vee imeb korpuse tagaosas asuv tiivik endasse ja nii saavad sellest osa ka reisijad.
Vilsandi elanik Indrek Süld märkis, et tema kuueliikmelise pere talviseid liikumisevajadusi kahekohalise hüdrokopteriga ei kata. Küll aga olnuks Süld rahul sellise hüdrokopteriga, mida Kihelkonna vallavõimud osta lubasid – kabiiniga ja neli istekohta.
“Selle kopteri pilt oli üleval vallamajas ja volikogu esimees Arvo Kullapere ise näitas seda ja lubas, et selline peab kopter olema ja selline ka tuleb.”
Näidati üht, aga toodi teine
Saarte Programmi rahaga ostetud hüdrokopteri puhul annabki eriti kõneainet asjaolu, et ostetud riistapuu erineb oluliselt sellest, mida osta lubati. Saarte programmi komisjonis levitas Kihelkonna vald piltidega illustreeritud materjali Rootsis toodetud Hästö soojeneva kabiiniga hüdrokopterist, mis koos juhiga mahutas viis inimest ning maksis väidetavalt 450 000 Eesti krooni. Ka oli Hästö kopteril peal poole võimsam mootor (140 hj).
Just nimetatud materjali põhjal eraldas programmi komisjon hüdrokopteri ostuks 450 000 krooni.
“Minule jäi niisugune mulje, et kopteril on kabiin ja neli kuni viis kohta, aga nüüd ma olen kuulnud, et seal ei ole kabiini ja seal on kaks kohta,” ütles Meie Maale Saarte Programmi komisjoni aseesimees Reet Kokovkin.
“Kui asjad ei ole tõesti korras, siis üks variant on see raha tagasi küsida või midagi niisugust,” lisas ta.
Kihelkonna vallavolikogu esimees ja Vilsandi Rahvuspargi direktor Arvo Kullapere ütles Meie Maale, et materjalid Hästö kopteri kohta sai ta 1995. aastal vilsandlaste päevade ajal väliseestlaselt Jüri Uuslaidilt. Kullapere sõnul oli tegemist kasutatud kopteriga, mille hind uuest peast on tunduvalt suurem kui 450 000 krooni.
Tähelepanuväärne on, et Arvo Kullaperele paistab Vilsandi vahele ostetud hüdrokopter igati kobedam kui saareelanikele. Tema meelest mahub kahekohalisse kopterisse koos juhiga istuma neli inimest ja igast ilmakaarest vihmale ja tuulele avatud sõidukit nimetab Kullapere tuuleklaasi tõttu poolkinniseks.
Vasturääkivad hinnajutud
440 000 krooni eest Kihelkonna vallale hüdrokopteri valmistanud Jakari Marine OÜ direktor Jaak Unnuk kinnitas Meie Maale, et tutvus Saarte Programmi komisjonis esitletud Hästö kopteri materjalidega ning võib öelda, et taoline hüdrokopter oleks maksnud uuena mitu miljonit krooni. Unnuki sõnul on tema firmas valmistatud kopter MINI CAT kokku pandud Tallinnas “hirmvingetelt valmistajatelt” ostetud osadest.
“Sellist asja pole ju mõtet lasta Inglismaal kokku panna. Mul pole tagumiku peal karvu ka nii palju kui see maksma läheb,” rääkis Unnuk, kes on veendunud, et 440 000 krooni eest sai Kihelkonna vald tema firmast parema kopteri kui oleks saanud näiteks Hästöst.
Vesteldes Hästö hüdrokoptereid tootva firma esindaja Leif Herrgardh&rsquo,iga jäi aga Meie Maal mulje, et Arvo Kullapere ja Jaak Unnuk kas ei tea asjast tõesti midagi või lihtsalt valetavad.
Saarte Programmi komisjonis esitletud Hästö kopteri materjale vaadates teatas Leif Herrgardh Meie Maale, et viimati tegi Hästö sellise kopteri 1993. aastal ja see maksis 212 000 SEK (418 000 EEK koos käibemaksuga). Praegu võib selline kopter maksta Herrgardh&rsquo,i hinnangul orienteeruvalt 200 000 SEK-i. Seega maksab Unnuki sõnul mitme miljoni kroonine Hästö tegelikult vähem kui tema enda toodetud MINI CAT.
Hästö praegu saadaval olev viimane mudel (mitte enam nii ilmastikukindel) maksab koos käibemaksuga 390 000 eesti krooni.
Kihelkonna vallavalitsuse soetatud hüdrokopterit peab ebaõnnestumiseks ka Saaremaa Päästeteenistuse Kihelkonna tugikomando pealik Jaanus Aak, kelle sõnul pakkus päästeteenistus vallale USA-s valmistatud mudelit, kuid hilinemisele viidates vald päästeteenistuse pakkumist vastu ei võtnud. Aagi sõnul oli nende pakutud masin 30 000 – 40 000 EEKi odavam kui MINI CAT.
“Neli inimest oleks peale mahtunud, pluss 200 kilo toiduaineid või muud kaupa. Tendi (katte) oleks saanud ka peale panna,” rääkis Aak.
Riigihanke kutsedokumendid välja võtnud AS Baltic Marine müügijuht Jüri Murel aga ütles, et loobus pakkumise tegemisest pärast seda, kui kuulis, et vallal on kopteri ostuks mitte üle 200 000 krooni.
“Ei mäleta, kas konkurentidelt või vallalt tuli teade, et soovitav hind on 150 000 – 200 000 krooni. Selle raha sisse ma ei mahtunud ja nii ma läinud ka sinna torkima,” rääkis Murel.
3 – 4 uut töökohta ja turismihooaeg pikeneb
Hüdrokopteri ostmisega Vilsandile kaasnevast oodatavast mõjust kõneldes märkis Kihelkonna vallavalitsus Saarte Programmi ankeedis, et kopteri ostmisega paraneb Vilsandi saarelt mujal töölkäimise võimalus, luuakse 3-4 uut töökohta kopteriliikluse tagamiseks ning pikeneb turismihooaeg Vilsandil. Kas kõik ka tegelikkuses niimoodi välja hakkab nägema, ei oska vallavolikogu esimees ja rahvuspargi direktor Arvo Kullapere kuigi veenvalt vastata.
Olukord on hoopiski selline, et viimase kahe aasta jooksul on Vilsandil aastaringselt elavate inimeste arv vähenenud 17-lt viiele.
Siiski lubab Kullapere, et kaks töökohta seoses kopteri kasutamisega luuakse.
“Kopterit on vaja treileri pealt alla sikutada, jää sees vedada, uuesti treileri peale panna. Üks mees tõenäoliselt hakkama ei saa,” selgitas Kullapere, kes on teinud ettepaneku hakata kopterijuhiks Vilsandi paadimehele Harri Hiiuväinale ja Vilsandi rahvuspargi paadijuhile Andi Paasile. Kopterit plaanitakse katsetama hakata 1. detsembril, et olla jääsupi tekkimise ajaks ette valmistatud.
Harri Hiiuväina sõnul pole ta pakkumisest eriti huvitatud, sest lahtine kopter ei ole talviseks liikluseks kõige sobivam.
“Reisijateveoks ta absoluutselt ei sobi ja sinna peale vast keegi ei tulegi,” leidis Hiiuväin.
“See on enese risk, kes sellega julgeb sõitma tulla,” lisas ta. Kuna paadimehena on Hiiuväinal vallaga leping kauba toimetamiseks Vilsandile aastaringselt, siis lubas ta kopterijuhtimist siiski katsetada, ent pole kindel sellega töötamise suhtes.
Mitte Vilsandi, vaid kogu Saaremaa kopter
Enne kopteri ostmist põhjendati vajadust selle järele eelkõige kohustusega arendada Vilsandi ja Saaremaa vahel välja päästeteenistus, mida näeb ette Eesti saarte arengukava. Kuna 2000. aasta talvel oli Vilsandi ja Saaremaa vahel kaks tõsist õnnetust, siis muutus päästeteenistuse rajamine ja eriti hüdrokopteri olemasolu aktuaalseks. Nüüd, pool aastat pärast hüdrokopteri ostmist, ei räägi Arvo Kullapere enam päästeteenistuse rajamisest, vaid hinnakirja kinnitamisest ning sellega rahateenimisest mujalgi Saaremaal.
“See on ühine vara, kõik saavad seda kasutada. Äkki on teda vaja Abrukale või Undva piirivalvekordonil, sest see on hetkel ainuke riist Saaremaal,” rääkis Kullapere.
Siinkohal Kullapere siiski eksib, sest alates möödunud kevadest omab hüdrokopterit ka Saaremaa piirivalvepiirkond, kes on valmis sellega Kuressaares asuvast hooldusbaasist appi minema nii Abruka rahvale kui Undva kordonile. Kümne aasta vanune piirivalvurite sõiduriist on küll suurem ja kohmakam, ent mahutab rohkem ning laseb reisijal end soojas kabiinis mugavalt tunda.
Segadus omafinantseeringuga
Lisaks Saarte Programmilt eraldatud 450 000 kroonile pidi Kihelkonna vald panema omaltpoolt projekti läbiviimiseks ligi 20 protsenti ehk 110 000 krooni, millest 75 000 pidi kuluma juhi palgaks ja kopteri tehniliseks hoolduseks.
Projekti tegevuste ajakava kohaselt peab vald hüdrokopteri töös hoidmiseks talve -, kevad – ja sügiskuuldel kulutama 8300 – 8400 krooni kuus.
Kuna tegelik elu on võrreldes projekti ajakavaga hoopis midagi muud ja kopteril pole veel juhtigi palgal, siis tasuks valla revisjonikomisjonil huvi tunda, kuidas on nimetatud 75 000 krooni kulutatud.
Arvo Kullapere kinnitusel on kogu raha vallas ning ootab kulutamist.
Siiani on valla poolt Eesti Regionaalarengu Agentuurile esitamata hüdrokopteri projekti lõpparuanne, mille esitamise tähtaeg oli juunis. Saarte Programmi juht Kristin Semm tuletas seda oktoobris Kihelkonna vallavalitsust külastades ka meelde, ent seni tulemusteta. 16. novembril saatis Semm vallavalitsusele kirjaliku meeldetuletuse esitada aruanne 23. novembriks.
“Võtame selle teema kindlasti ka Saarte programmi komisjoni järgmisel koosolekul arutlusele,” lubas Semm.
Küsimusele, miks ei ole lõpparuannet esitatud, vastasid Vilsandi Rahvuspargi asedirektor Andres Jõeorg ja rahvuspargi direktor Arvo Kullapere järgmiselt:
Jõeorg: Miks te meie käest seda küsite, me oleme rahvuspargist?!
Kullapere: Me oleme rahvuspargist.
Selle kohta öeldakse, et vasak käsi ei tea, mida parem teeb. On ju Andres Jõeorg muuhulgas ka Kihelkonna vallavalitsuse liige ja Arvo Kullapere vallavolikogu esimees. Vallavanem Aivar Kallase jaoks on hüdrokopteri ostmine aga nii hell teema, et ta keeldub täitmast isegi selleteemalist Meie Maa teabenõuet.
Vastavasisuline meeldetuletus aga lõppes Kallasele omase telefonitoru äraviskamisega.
Majakavaht Avo Piisk aga tuletas meelde, et hüdrokopter pole sugugi esimene ebaõnnestunud ost, mis justkui Vilsandi hüvanguks tehtud.
“Kunagi osteti vallale vana puust paadilogu Viiu, mis pidas vastu kas hooaja või kaks ja seisab nüüd siiamaani Papisaares,” rääkis Piisk.
Altminekute rida täiendavad mõne aasta eest meremärkideks ostetud jahi ahtripoid.
“Torm viis mingi osa ära ja mingi osa on kuskil kuuris,” teadis Piisk.
Et aga Vilsandi ühendusepidamise parendamisel veel niipea lõppu ei paista tulevat, näitab Kihelkonna vallavõimude rahataotlus järjekordse uue paadi muretsemiseks, ehkki riigidotatsioonil olev erafirma tuleb ühenduse pidamisega igati toime.
AIN LEMBER,
SVEA AAVIK

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised