-2 C
Kuressaare
Esmaspäev, 29. november 2021

Arendada ühtlaselt valla kõiki piirkondi

Kaarma suur vald moodustati 1999. aasta oktoobris, kui liideti Kuressaare vald Kaarmaga. Praegu kuulub valla koosseisu 69 küla ja üks alevik ning elanikke on 4247.
“Ei saa aru, et meie vald ülearu suur oleks,” arvab vallavanem Ülo Vevers, “meil on igas kandis olemas oma kontaktisikud, kelle kaudu kohalikud probleemid jõuavad vallamajja.
Vallaeluga hoiab rahvast kursis ka viis-kuus korda aastas ilmuv valla infoleht “Kaarma Elu”. Samuti on igasse suuremass külasse valitud külavanem, kellele on korraldatud infopäevi. Tänavu viidi infopäevad läbi kohapeal ja üritustest võisid osa võtta kõik huvilised.
“Tahame enne eelarve koostamist külaelanike endi käest kuulda, mida meie rahvas tegelikult tahab,” rõhutab vallavanem, “kõige olulisem meie töös on arendada valla kõiki piirkondi.”
Käesoleval aastal oli vallas üheks suuremaks ettevõtmiseks Aste klubi avamine, mis läks maksma 1,7 miljonit. See on hea näide koostööst valla ja eraettevõtja vahel, kui antakse oma ruumid 30 aastaks tasuta vallarahva kasutusse. Astes, valla suurimas keskuses, on alustatud kogu aleviku olmevee- ja kanalisatsiooni varustuse süsteemide renoveerimist. Kudjape külas on alustatud uue spordikompleksi rajamisega. Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastab suures osas Nasva-Mändjala puhkeranna uuringuid, mille põhjal tahetakse teada saada, mida ette võtta, et see kunagi paljudele puhkajatele meelispaigaks olnud rand jälle korda teha.
Prügi konteineritesse, vallateed korda
Jäätmemajanduse ja vallateede olukorrast rääkis abivallavanem Maidu Ots. Kaarma vallas on paigaldatud igasse suuremasse külasse oma prügikonteiner, kuhu kõik külaelanikud saavad oma olemprügi viia.
“Prügi ei tohi maa sisse matta, sest hiljem võib see kurjalt kätte maksta ja näiteks kaevuvee ära reostada.” Valla suuremad reostuskolded on Pähkla sigala, Kudjape prügila, Tahula ja Kiratsi farmid ning Sikassaare tootmishooned.
“Mingil juhul ei taha ma, et lehmad meie talu aia tagant ära kaoksid, kuid kui turismitalusid käiakse vahel mitu korda nädalas kontrollimas, siis aga paistab, et suurfarmide olukord ei huvita kedagi,” muretses Mati Tarvis Jurna turismitalust, “ammu oleks aeg hakata neilgi oma sõnnikumajandust korda tegema.”
Vallateid, mida peab valla rahaga hooldama ja remontima, on kokku 140 km. valla eelarvest on tänavu töödeks koos lumetõrjega ettenähtud 600 000 krooni aastas. Valla poolt on eelistatud nende külateede remont, kus kohalikud elanikud ka ise oma initsiatiivi näitavad (teeäärte korrastamine jms). Rohkem probleeme on Tahula ja Kiratsi laudaümbruse teedega.
Valla üldplaneeringust ja maahindamisest
Ehitusspetsialist Peeter Arikas tutvustas ehitus – ja planeerimisseadusi ning kogu valla arengukava. On algatatud Kaarma valla üldplaneering, mille käigus arutatakse koos rahvaga läbi, mida ja mis järjekorras ette võtta. näiteks tiheda asustusega Kudjape küla on väga sobilik individuaalelamute ehitamiseks.
Upale ametikooli juurde on kavas rajada motokompleks ja teha teisigi spordiehitisi, Sikassaarde arendada edasi tootmiskeskust jne. Üldplaneering ei käsitle iga talu eraldi, kuigi kahjuks ei ole inimestel õiget ülevaadet oma majapidamisest. Näiteks kui maja ei ole kantud hooneregistrisse, siis seaduse silmis ei ole seda üldse olemaski. Ka joogiveekaev peab olema registris.
Koos mõne spetsialistiga tasuks teha talukava ja iga peremees peaks üle kontrollima oma küttekolded ning ka vanad elektrijuhtmed võivad aja jooksul muutuda ohtlikuks.
Vallavalitsuses olid septembrikuus avalikustatud maa korralise hindamise tulemused, kust selgus, et mereääremaa ja rannikualad on üle mõistuse kalliks läinud. Seetõttu laekus vallavalitsusele kokku 80 protesti. Kokkuleppel maahindajatega arvatigi Kasti, Muratsi ja Nasva küla sellest kallist tsoonist välja.
“Maa hindamine tehti kiirustades,” toonitas Kaarma vallavalitsuse maatalituse juhataja Peeter Tammai, “enne otsuse tegemist oleks pidanud vallaametnikega rohkem nõu pidama.” Ka metsamaa maksustamisseadust on kavas muuta. Pensionäridele ja invaliididele on ette nähtud maksusoodustusi ja maaomanikud peaksid oma piirid ära tähistama sildiga “Eravaldus”. See aitaks ära hoida nii mõnegi pahanduse.
Valla finantsmajandusest ja maahooldustoetusest
Valla finantsmajanduslikust olukorrast tegi ülevaate plaani-finantsosakonna juhataja Elve Viljus. Kaarma valla eelarve on 25 miljonit krooni. Poole valla tuludest peavad elanikud ise teenima ning teine pool tuleb riigi dotatsioonist ja sihtotstarbelistest laekumistest ja projektidest. Valla eelarvest läheb 46 % haridusele (sellest 12 % aga teistele omavalitsustele, kus Kaarma lapsed õpivad), 11 % on ettenähtud majandusele (teede heakord, valgustus, vee transport jne), üldvalitsemisele kulub 11 %, kultuurile 10 %, sotshooldusele 8 %, spordile 4 % jne. Tänavu 10 kuuga on omatulud vallakassasse laekunud prognoositust paremini ja valla poolt põhjendatud ülekulusid ei ole.
“Ei ole hea, kui inimesed töötavad ilma töölepingut vormistamata,” mainis Viljus, “see tasub vanas eas kätte, kui pension jääb väga väikseks.”
Saaremaa Keskkonnateenistuse peaspetsialistid Meelis Albert ja Veiko Maripuu rääkisid kohalolijatele veekaitse probleemidest ja maahooldustoetuse saamisest. Saaremaal esineb veepuudust ainult väga põuasel suvel ja kogu Eestis on üldiselt veetarbimine vähenenud.
Keskkonnatoetusega on võimalik panna tagastatud maa raha teenima. Seda toetust saavad eelkõige keskkonnale tulutoovalt tegutsevad talunikud. Peamine eesmärk on loodusliku ja maastikulise mitmekesisuse säilitamine ning tuua inimene looduse juurde tagasi.
TÕNU ANGER

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised