-1 C
Kuressaare
Esmaspäev, 29. november 2021

Saare Dolomiit sihib lähiturge

Veel kümne aasta eest neljas paemurrus tegutsenud ettevõte kasutab täna Kaarma ja Selgase karjääri dolomiiti. Lisaks toob ümbertöötlemiseks sisse vähempoorset paekivi Märjamaalt ja kallist graniiti Soomest.
Vene ajal, mil Kaarma oli väga suur, 200 töötajaga dolomiiditööstus, läks pea kogu toodetud plaat Leningradi. Nüüd on töötajate arv ligi kümme korda väiksem, toodangu kvaliteedinõuded oluliselt muutunud ja plaati, mida tol ajal tehti, poleks täna eriti kusagile pakkuda.
Kivitöötlemine on kallis tootmisharu. Vee- ja elektrikulu kõrval hoiavad kulusid kõrgel kallite teemantdetailidega eriseadmed ja -instrumendid. Kui Saare Dolomiidi najal tosina aasta eest rahvusvaheline ühisettevõte püsti pandi, toodi tööstusse laenuraha eest kaasaegne kivitöötlemisliin.
Saare Dolomiiti poolteist aastat juhtinud direktor Hindrek Auväärt tõi ettevõtte suurima väärtusena välja just ühisettevõtte ajal ostetud Itaalia tootmisliini, mis on praegugi Eesti kõige võimsam. Saatuse irooniana oli just selle liini soetamiseks Tartu Kommertspangast võetud laen Vene turu ärakukkumise kõrval olulisi põhjusi, miks ühisettevõte omal ajal lõplikult kinni jooksis ja pankrotistus.
Pankrot üle elatud
Pankrotis ettevõte tööd siiski ei katkestanud, üksnes tema võlad külmutati. “Suur õnn, et varasid laiali ei tassitud,” tõdes Saare Dolomiidi tootmisdirektor Toomas Sepp.
“Kolm aastat sai ots otsaga ära majandatud, nii kaua kuni Saare Kalur 1997. aasta kevadel firma ära ostis,” lisas ta.
Sepa sõnul oli kõige tähtsam, et ettevõte sai lõpuks omaniku, kes teadis, mida ta tahab.
“Selleks ajaks oli tegelikult kogu Eesti majandus põhjast läbi käinud. Kui ajad olid rasked, kes siis seda kivi veel ostis. Tekkiva tõusulaine peal nägi uus omanik, et ettevõtet on võimalik kasumlikult tööle panna,” rääkis ta.
Ettevõttesiseselt on pankrotiajad tänaseks lõplikult üle elatud. Turul aga on sellest tulenevaid järellaineid veel praegugi tunda.
“Konkurendid on vahepealse aja päris hästi ära kasutanud ja oma positsioone tugevdanud,” möönis Hindrek Auväärt ja lisas, et uued paekivitöötlejad tekkisid just perioodil, mil Saare Dolomiidis käis pankrotiprotsess.
Tõsi, sel ajal käis ettevõttes küll tootmine, kuid toodangu müügil ei olnud turuoludele iseloomulikku aktiivsust ja agressiivsust. Samas tunnistab Auväärt suure plussina seda, et täna erinevaid pakkumisi tehes ei tekita Saare Dolomiidi nimi küsimusi.
“Ta on tuntud ja keegi ei küsi, mis firma see on.”
Konkurents on tõsine
Nõukogude ajal omas Kaarma tööstus looduskivis viimistlusmaterjalide tootja monopoli terves Eestis. Täna on konkurents tihe, turul tegutseb juba palju väiketootjaid, looduskivi töötlejatest ja müüjatest on käivete poolest kõige suuremad Tallinnas tegutsev Väokivi ja Haapsalu Paekivi.
Auväärt nentis, et Väokivi ja Haapsalu Paekivi müüvad oma toodangu kõrval ka graniidist ja marmorist valmistooteid, mis ajab nende käibenumbri suureks.
Paekivi toodangumahu poolest on Saare Dolomiit aga Eesti suurim, omades ettevõtte juhtide hinnangul enam kui 10% paekivitoodete turust.
1999. aastal oli firma käive 6 miljonit krooni, läinud aastal 5 miljonit ja tänavune plaan on taas 6 miljoni kroonini jõuda.
“Reeglina on meie müüginumbrid just aasta teisel poole ilusamad, kuigi tänavu oli ka esimene poolaasta hea,” sõnas Auväärt.
Paetööstuse direktor märkis, et näeb turuosa laiendamise võimalusi Eestis, kuid ettevõte peab suutma pakkuda oma tooteid ka lähiturgudel – Lätis, Soomes, Rootsis, Venemaal.
Saaremaa kasutab dolomiiti vähe
Hea müügipartner on firmal Soomes, otsingud käivad Venemaal, kus seni ei ole õnnestunud endisi müügikanaleid ellu äratada.
“Venemaa teeb praegu suuri pingutusi maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks saamiseks. Kui ta liikmeks võetakse, tähendab see ka lõpuks topeltollide lõppu Eestiga,” arvas Auväärt. Ta lisas, et Saare Dolomiit on Venemaale toodangupartiisid saatnud omahinna piiri peal. “Lihtsalt selleks, et meid seal ära ei unustataks,” selgitas ta.
Saaremaal on oma paetööstuse materjali viimasel ajal suhteliselt vähe kasutatud, nüüd sai ettevõte tellimuse infokeskuse fassaadi katmiseks ja lossi uue silla viimistluseks.
“Kui mitte arvestada killustikku, mis kõik kohapeal ära kasutatakse, siis Saaremaale jääb marginaalne osa meie toodangust. Põhiturg on ikkagi Tallinnas,” tõdes Auväärt, kelle sõnul on firma tänavune kõige prestiizikam objekt Püha Brigitta keskus Pirital.
“Selle looduskivist sisetööd on kõik meie tehtud – seinad, põrandad, sambad, trepid, altar ja altariatribuutika.”
Hindrek Auväärt tõdes, et firma arendamisel tuleb lähtuda reaalsetest võimalustest.
“Me peame endale aru andma, et tooraine on selline nagu ta on, meie kivi paremaks teha ei saa. Meie ülesanne on uurida, kas sellisest toorainest toodetele võib olla turul nõudlust ja milliseid tooteid vajatakse. Miinuseks paraku on ja jääb asjaolu, et oleme mere taga. Sellega tuleb lihtsaslt arvestada ja võimalikult optimaalsete kuludega korralikku toodet välja anda, turul oma kohta hoida ja turuosa suurendada,” sõnas ta.
Sajandeid vana materjal
Saaremaa dolomiit on kasutusel juba XIII sajandist kui piisavalt tugev ja kestev ehitusmaterjal, millest on laotud lossimüüre ja kirikuseinu. Hea töödeldavuse ja ilmastikukindluse tõttu on dolomiidist valmistatud hauamonumente, korstnakive, väravaposte, karniise, portaale, kaminaid.
Saare Dolomiit on üks vanemaid loodusliku kivi kaevandajaid ja töötlejaid Eestis. Kaarma karjääris, mis kivimurruna on kasutusel olnud sajandeid, algas tööstuslik kivilõikamine 1958. aastal. Praegu töötleb firma lisaks dolomiidile ka graniiti, marmorit ja kvartsiiti.
Kivitöötlemine on füüsiliselt raske töö, mis nõuab piisavalt kogemusi. Saare Dolomiidi kaader on olnud väga püsiv, enamus praegusest veerandsajast töötajast on aastaid kivitöötlemisega tegelenud. Keskmine netopalk kivitööstuses on 3600-3700 krooni.
Paekivitööstus kaalub uute maardlate avamist
Aasta aega pole firma ise kivimaaki kaevandanud, vaid kasutanud kaevanduse puistanditest valitud suuremaid dolomiidirahne. Auväärt märkis, et firma otsib võimalusi, kuidas Kaarma suuri puistemägesid väärindada, kaalumisel on nende ümbertöötamine killustikuks. Omal ajal oli tööstusel lisaks Kaarmale ja Selgasele karjäär Tagaverel ja killustikukarjäär Koguvas.
Pankrotiprotsessis keskendus haldur eelkõige tootmiskeskuse säilitamisele Kaarmal, mistõttu kaugemate karjääride
“Selgase oli esimene vana koht, kus me jalad niiöelda uuesti maha saime,” rääkis Hindrek Auväärt. Tema sõnul on Saare Dolomiidil praegu koostöö kahe väikeettevõttega, kes Selgase maardlat majandavad.
“Selgase kivi sobib rohkem väikevormide tegemiseks, sealt ei saa paraku nii palju plokki, et hakata temast ka suuremas koguses fassadi – ja põrandaplaate tegema. Omal ajal on Selgase kivist siiski tehtud päris suuri objekte,” rääkis Auväärt.
Paetööstuse dirketor märkis, et Saaremaad on maavarade poolest küllalt palju uuritud ja need kohad, kus vähegi võiks uue maardla avada, on ta ka läbi käinud. Samas ta möönis, et maapõue on uuritud puurimismeetodil, proovikehade põhjal geoloogide poolt tehtud hinnangud aga ei pruugi ilmtingimata täpset kohta kätte näidata. Usutava tulemuse saamiseks tuleks teha proovikaevandus.
“See tähendab üsna suurt hulka erinevaid protseduure, nii et lihtsalt ehku peale pole me niisugust asja riskinud seni ette võtta. Võibolla edaspidi on mõned kohad, kus tuleks teha täiendavad puurimised ja vaadata, mis edasi saab. Kõik see on aga võimalik alles peale maaküsimuse lahenemist,” rääkis Auväärt.
Ta lisas, et ettevõte hakkab kindlusetundega tegutsema siis, kui ta saab maad kas rentida või välja osta. Praegu on Saare Dolomiiti huvitavad kohad aga alles omanikele tagastamise järgus.
MEHIS TULK

Eelmine artikkelLühiuudised
Järgmine artikkelRuhnu sadamale eraldati raha
guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised