-2 C
Kuressaare
Esmaspäev, 29. november 2021

Ametnikud jagasid kaluritele teavet

Tänavu on Saare maakonna kalurid, traalimehed välja arvatud, püüdnud 1140 tonni kala, sellest 1079 tonni kutselised ja 61 tonni harrastuskalurid. Kutseliste kalurite saagist 69 % oli räim, 13 % lest ja 7 % särg. Kala üldkogus jääb veidi alla ülemöödunud aastale (1166), on aga parem eelmisest aastast (1100).
Saaremaa keskkonnateenistuse kalandusspetsialisti Jaan Ärmuse andmetel on Saare maakonnast äriregistrisse kantud 288 kutselist kalurit, kellest vaid üks kirjutas aruandesse aastasaagiks üle 50 tonni kala. 40-50 tonni püüdis üks kalur, 30-40 tonni kaheksa kalurit. Alla ühe tonni näitas 145 kalurit. 37 kutselist kalurit aruannet ei esitanudki.
Keskkonnaministeeriumi kalandusspetsialist Enno Kobakene nimetas kutseliste kalurite “saavutusi” Eesti oma Nokiaks: nimelt ei saa ministeeriumiametnikud aru, miks kalurid igal aastal endiselt kalli raha eest kalapüügiõigusi ostavad, kui näitavad aastateenistuseks vaid 10 000 krooni.
Mereinstituudi direktor Toomas Saat teatas rõõmustava sõnumina, et Saaremaa läänerannikul on merisiiga juurde tulnud. Räimevarud on aga aasta-aastalt kehvemaks läinud ja seepärast teevad teadlased ettepaneku keelata räimepüük kevadel, arvatavalt maikuus, täiendavalt mitmes Väinamere piirkonnas. See jutt kaluritele ei meeldinud.
Mereinstituudi teadur Tiit Raid ütles, et avameres on räime tihedus kümme korda hõredam kui Liivi lahes. Räimevaru on viimastel aastatel vähenenud kolm korda.
Ministeeriumi kalandusosakonna juhataja Kristina Mühlbaum teatas, et riigikontrolli soovitusel tuleks konkreetselt eristada kutselist kalapüüki harrastuspüügist. Praegu kehtivas kalapüügiseaduses on mõiste “piiratud püügiõigus”, mis sisuliselt ongi harrastuspüük. Tulevikus kavandavad ametnikud püügivahendite arvu üldse mitte limiteerida. Küll aga soovis Mühlbaum suurt rõhku pöörata kalurite teadvuse tõstmisele.
“Kalureid on vaja koolitada, et nad teaksid, mis kalu nad püüavad,” ütles ta.
Eesti Kalurite Liidu juhataja Toivo Orgussaar soovis kaluritele kehtestada kutsestandardid.
“Nagu iga ameti puhul, peavad ka kalurid oma ala tundma,” rääkis ta. Praegu tohib Eestis kalapüügiloa anda alates 15. eluaastast.
Järgmise aasta püügitaotlused peavad kutselised kalurid esitama 1. detsembriks, piiratud püügiõiguse korral 1. jaanuariks. Praeguse kava kohaselt tõuseb viimastele nakkevõrgu kuumaks tänavuselt 15 kroonilt 50 kroonile. Kui see hind kehtestatakse, muutub küsitavaks kalapüügiseaduse punkt, mis sätestab püügiloa hinnaks kolm protsenti väljapüütud kala hinnast.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised