-2 C
Kuressaare
Pühapäev, 28. november 2021

Saaremaa taotleb LIFE programmist 50 miljonit krooni

Vilsandi rahvuspark esitas taotluse projektile “Esmatähtsad loopealsed, linnualad, rabad, luited, metsad ja niidud Saaremaal”, mille üldmaksumus koos omafinantseeringuga on enam kui 3,6 miljonit eurot ehk 56,8 miljonit krooni.
LIFE programm peaks projekti rahastama 75 protsendi ulatuses 2,7 miljoni euroga ehk 42,6 miljoni krooniga. Kogu raha on mõeldud projektis nimetatud elupaigatüüpide taastamiseks ja hooldamiseks.
Lisaks rahvuspargile osalevad projektis partneritena Kaarma, Valjala ja Pöide vald ning Saaremaa keskkonnateenistus.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Liina Eek-Piirsoo ütles Meie Maale, et projekt hõlmab Kaarma vallas Mullutu Suurlahte, Linnulahte, Järve-Mändjala piirkonda ning Abruka laialehelehelist metsa. Pöide vallas on projektiga seotud Koigi raba ja Kübassaare, Valjalas aga loomisel olev Laidevahe kaitseala.
Olulisemad tööd projekti raames on Mullutu Suurlahe vee reguleerimine ja kalatrepi ehitamine ning Koigi rabas järve puhastamine ja vee regulaatori ehitamine. Järve-Mändjala piirkonnas tuleb projektist raha luidete kindlustamiseks, et peatada viimastel aastatel märgatava jälje jätnud liiva ränne Järve – Mändjala rannajoonelt.
Valjala vallavanem Kaido Kaasik ütles Meie Maale, et nende vallale ette nähtud ligi kaheksa miljonit krooni kulub Laidevahe-Siiksaare kaitseala arendamiseks.
“Usun, et kui me saaksime ta niimoodi korda nagu plaanime, saaks see piirkond uue eluvaimu sisse,” ütles vallavanem, kelle hinnangul on Laidevahel võimalusi saada küllatki populaarseks piirkonnaks. Näiteks möödunud aastal külastasid Laidevahet hollandlased, kes olid satelliidifotodelt näinud sajakonnast väikesest saarest koosnevat Siiksaare lahe ala.
“See tundus neile nii huvitav, et nad tulid ise kohale vaatama ja olid sellest väga vaimustatud,” rääkis Kaasik.
Vallavanema sõnul on plaanis kaitsealale ehitada ökomajad, kus saaksid teadusetöötajad seminare pidada ja kaitseala külalised öömajale jääda.
Vilsandi rahvuspargi omafinantseering võib tekitada küsimusi
Vilsandi rahvuspargi esitatud projekti osapooled on 25 protsendilise omafinantseeringu nõude jaganud järgmiselt: Vilsandi rahvuspark 9,5% ehk 5,3 miljonit krooni ja ülejäänud partnerid 15, 4%, millest Saaremaa keskkonnateenistuse panuseks jääb 5,2 miljonit krooni ning Kaarma, Valjala ja Pöide vald paneb igaüks 1,1 miljonit krooni. Keskkonnateenistuse puhul lähevad reeglina omafinantseeringuna arvesse riiklikud maahooldustoetused, vallad näitavad omafinantseeringu katteks valla töötajate panust ja erinevatest projektidest ja programmidest juba saadud summasid või saamisel olevaid summasid.
Liina Eek-Piirsoo ütles, et taotluse läbivaatamisel Brüsselis võib tekitada küsimusi Vilsandi rahvuspargi omafinantseering, kuna rahvuspark on pannud omafinantseeringu alla kogu rahvuspargi nelja aasta eelarve. Küsimus on eelkõige selles, et kui mingid rahvuspargi tööd ei seostu projekti eesmärgiga, siis ei tohi rahvuspark neid järgneva nelja aasta jooksul teha. Liina Eek-Piirsoo siiski uskus, et projekti eesmärk on piisavalt lai, et enamvähem kõik rahvuspark ettevõtmised mingil määral selle projektiga kattuvad.
“Aga näiteks sauna ehitus ei tohiks käia projekti eelarvesse sisse, sest ta ei aita kaasa projekti elluviimisele,” lausus Eek-Piirsoo.
Küsitavaks võib muutuda Vilsandi rahvuspargi võimalus tegelda LIFE programmi raames kultuuripärandi kaitsega, mis seaduse järgi on samuti rahvuspargi kohustus.
“Kultuuripärandi kaitse ei puuduta kuidagi Natura elupaikade kaitset,” ütles Meie Maale Karula rahvuspargi direktor Pille Tomson. Siinjuures pidas Tomson silmas näiteks hoonete renoveerimist ja traditsioonilise elulaadi kaitset laiemalt.
Karula rahvuspark taotleb LIFE programmilt 3,5 miljonit krooni, kusjuures omafinantseeringuks on ette umbes 25-30% rahvuspargi eelarvest. Samas mõistab ta Vilsandit, kes kogu oma eelarveressursi kaasfinantseerimise alla kinni paneb.
“Võib ju forsseerida mõnede valdkondade arendamist nelja aasta jooksul ja hiljem siis uuesti teised käsile võtta,” leidis Tomson.
“Kui ikka saad Euroopast suure raha, on see suur asi igal juhul. Selle nimel teeks kurat teab mis ära,” lisas ta.
Millise tegevuse või alade peale Vilsandi rahvuspark LIFE programmi raha konkreetselt kavatseb kulutada, Meie Maal tuvastada ei õnnestunud.
“Me ei saa avaldada praegu projekti detaile ja rääkida pikalt-laialt rahadest, sest me ei tea, kuidas asjad Brüsselis otsustatakse,” teatas Meie Maale rahvuspargi kaitsekorralduskava spetsialist Enn Kaljo.
“Karu nahka jagatakse ikkagi siis, kui karu käes, mitte enne. Tegelik vastus saabub meile alles aprillis – seniks aga varuge palun kannatust ja tegelge muude asjadega,” lisas ta.
10 miljonit pärandkoosluste kaitseks
Saare maakond ootab kümmet miljonit krooni veel ühelt teiseltki LIFE programmile esitatud projektist. Nimelt esitas Eesti Pärandkoosluste Kaitse ühing projekti niidu elupaigatüüpide võrgustiku loomiseks. Hiiu,- Saare,- Pärnu ja Läänemaal. Nelja aasta peale jagatud projekti kogumaht on enam kui 47 miljonit krooni. Saaremaa keskkonnateenistus osaleb projektis 214 130 euro suuruse omafinantseeringuna, mis tähendab umbes kümmet miljonit krooni lisaraha Euroopast.
Liina Eek-Piirsoo selgitas, et sarnaselt Eesti riigi poolt makstavatele maahooldustoetustele on projekti eesmärk hooldada ja taastada erinevaid rohumaatüüpe.
“Oluline osa on avalikkuse kaasamisel ja teavitamisel – kõikide projektide raames tuleb jagada infot, et inimesed hakkaksid hindama selliseid loodustüüpe,” rääkis Eek-Piirsoo.
Mis on LIFE
Programm LIFE asutati 1992. aastal Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide rahaliseks toetamiseks. Programm on jagatud faasideks. Esimene faas hõlmas aastaid 1992 – 1995 ja teine faas aastaid 1996 – 1999.
Programmi LIFE uus faas (LIFE III) algas 2000. aastal ja kestab 2004. aasta lõpuni. LIFE&acute,il on kolm alamprogrammi, millest kaks (LIFE – Environment (keskkond) ja LIFE – Nature (loodus) on avatud taotluste esitamiseks ka Eestile kui EL kandidaatriigile. LIFE – Nature eesmärk on kaasa aidata Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide – linnudirektiivi ja loodusdirektiivi elluviimisele ja Euroopa Natura 2000 võrgustiku loomisele.
LIFE – Environment&acute,i eesmärk on uuendusliku tehnika ja meetodite edendamine ja pilootprojektide kaasrahastamine.
LIFE&acute,i toetust võivad taotleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Projekte saab esitada kord aastas. Inglisekeelsed projektid esitatakse Keskkonnaministeeriumile, kes edastab need kuu aja jooksul Euroopa Komisjonile. LIFE-Nature projektid esitatakse Euroopa Komisjonile 31. oktoobriks. Otsus langetatakse enne järgmise aasta 30. aprilli.
LIFE-Environment projektid esitatakse Euroopa Komisjonile 30. novembriks ja otsus langetatakse enne järgmise aasta 31. maid. Kokku kulub projekti esitamisest lepingu sõlmimiseni umbes 8 kuud.
Järgmiseks aastaks Eestist Life programmile esitatud kuuest projektist on kõige rohkem lootust saada Saaremaal. Euroopast küsitavast 125 miljonist kroonist on lootust 50 miljonil tulla just meie maakonda. Positiivse vastuse korral hakkab raha laekuma järgmiseks aasta jooksul. Raha laekub kolmes osas – ettemaks 40%, vahemakse 50% ja lõppmakse 10%.
Enn Kaljo: Te olete valesti aru saanud
Meie Maa küsimustele vastab Vilsandi rahvuspargi Kaitsekorralduskava spetsialist Enn Kaljo.
Kas LIFEe programmile esitatav projekt katab 100 protsendi ulatuses Rahvuspargi funktsioonid? Kui ei, siis missugused rahvuspargi ülesanded jäävad järgneva nelja aasta jooksul täitmata? LIFE-Nature projekt ei saa katta 100%liselt Rahvuspargi funktsioone – antud küsimus on valesti püstitatud. Me ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ega ei ole rahvuspark ka Euroopa Komisjoni allasutus, et nii võiks mõelda. Kuna Eesti peab välja valima Natura 2000 alad 2003 aastaks, siis peab Eesti esitatud alad määratlema ja LIFE-Nature ongi mehhanism nende alade ettevalmistamiseks ja korrastamiseks. Vilsandi RP on potentsiaalne Natura 2000 ala.
Rahvuspargi tegemised LIFE-Nature raames sisaldavad Rahvuspargi Kaitsekorralduskavas ette nähtud tegevusi, mis olid juba paika pandud enne LIFE-Nature projekti kirjutamist ja mis võimaldavad kinnistada elanikkonda siinsetes külades, et inimesed ei müüks omi maid ära. Rahvuspargi ülesanded ei jää üheski osas täitmata, sest kõik projekti partnerid viivad projektiga seotud objektidel ise töid läbi, vastavalt sõlmitud lepingutele. Meie eelarve ei ole mingilgi määral seotud ja kõik eelarvelised tegevused jätkuvad vastavalt eelarves antud võimalustele.
Tooge mõni näide, kuidas nimetatud projekt aitab kaasa rahvuskultuuri säilitamisele, uurimisele või kaitsmisele rahvuspargi piires.
Kuna LIFE-Nature projekt on rahvuspargi piires ja mujalgi suunatud inimeste tegevuse toetamisele nende omas elukohas, st. just rannaäärsetel maadel (suures osas), siis see ongi rahvuskultuuri kaitse. Rannarahva elulaad: põlluharimine, karjakasvatus, nende heinategu, metsade, rohumaade hooldus, jõgede-järvede korrashoid – need tööd toetavad kõik inimese elamisvõimalusi. See ongi rahvuskultuur. Siis kui kõht täis, saab ka tantsu lüüa ja laulda.
AIN LEMBER

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised