-2 C
Kuressaare
Pühapäev, 28. november 2021

Salme üldplaneering ootab ettepanekuid

Seni on valla üldplaneering kehtestatud Leisi vallas ja seal võttis selle koostamine aega kaks aastat. Kuna Salmel algatati üldplaneering koos rootslastega pilootprojektina juba 1995. aastal ja tookordsest tööst on suur osa tehtud, tahetakse üldplaneeringu kehtestamiseni jõuda nüüd poole aastaga.
“Enamus Salme valda asub ranna ääres, sellest lähtuvalt on meil viimasel ajal aktiivsemaks läinud ehitustegevus, mis omakorda tingis vajaduse planeeringu järele,” ütles vallavanem Kalmer Poopuu.
“Ehituskeelu vööndi muutmise soov eeldab üldplaneeringut, mille kaudu on keeluvööndi vähendamine või ka suurendamine võimalik. Näiteks võimaldab kõrge rannajoon mitmes piirkonnas ehitada ka saja meetri kaugusele merest, seal on ka varem olnud asustus ja keskkonnaministeeriumist on sinna saadud ka load. Pärast valla üldplaneeringu kehtestamist pole ministeeriumi kooskõlastus enam vajalik ja vallarahval on lihtsam asju ajada,” rääkis vallavanem.
Teine asi on endised sadama – ja lautrikohad. Neid oli Salme vallas üsna palju ja planeeringuga saab neid, mis on veel vabad, taotleda valla munitsipaalomandisse, et kõik soovijad saaksid oma kalapaadi või jahiga merele. Ka munitsipaalmaad saab taotleda üldplaneeringu kaudu. Pagila rand, Salme ümbrus ja Kaugatuma ranna liivane osa on kavandatud puhkealaks.
“Kui aga need kohad lähevad eraomandusse, ei kasuta vallarahvas neid enam ujumaminekuks,” arvas Poopuu. “Mitte, et seadus keelaks, vaid teiste kruntide peale ei taheta minna.”
Salme valla maanõunik Jüri Kluge ei pea õigeks, kui keegi, kellele mereäärne maa on tagastatud, müüb selle väikeste siilakatena mitmetele ostjatele maha.
“Üldplaneeringus peame kehtestama minimaalsed kruntide suurused, olgu need siis hektar, pool või veerand hektarit, kuid ka elamumaa peaks kena välja nägema,” arvas Kluge. Maakonnaplaneering võimaldab ka Möldri-Kaugatuma teeäärset maad elamumaana kasutusele võtta, konkreetsed normid, kui kaugele teest ehitada, peab sätestama valla üldplaneering.
Avalikke arutelusid kavandab vallavalitsus talve jooksul korraldada mitmeid, oma arvamusi võivad ja peaksid avaldama kõik, kellel mingi huvi Salme valla vastu.
“Üldplaneeringu koostamise käigus peame kõik vaidlused ära vaidlema, sest sellest tuleb valla edasise arengu alusdokument, mis jääb meile seaduseks,” rääkis vallavanem Poopuu.
Salme aleviku üldplaneering kehtestati juba 1996. aastal, kuid tookord ei peetud vajalikuks seda kogu valla kohta jätkata.
“Nüüd teeme uuesti, muidu jääme ehitustegevusele jalgu,” selgitas maanõunik Kluge.
“Arendajad, näiteks tuuleenergia tootmisest huvitatuid, käib vallavalitsusest luba küsimas, aga me ei tea, mida seal lähedal teised elanikud või suvilaomanikud tahavad teha. Kõigi huvid saavad kaitstud, kui planeeringu koostaja, konsultant-planeerija, saab varakult lähteandmed kätte. Praegu tundub, et põllumajanduse viljelejaid jääb järjest vähemaks.”
Lahetaguse piirkonnas on algatatud juba detailplaneering, üldjuhul peaks see käima läbi üldplaneeringu. “Lahetagusele tahavad sealsete kinnistute omanikud ökoküla, see on ju väga hea tahtmine.
Lõo-Lõpe piirkonnas on nüüd maastikukaitseala, Järvel on looduskaitseala, neis kohtades kehtivad oma normid. Salme vallas tehti ühena esimestest Eestis 1795. aastal metsakorralduskava, loodame, et meie vallavolikogu kehtestab järgmisel kevadel igati aruka ja kõigile meile vajaliku üldplaneeringu,” arvas Salme vallavanem Kalmer Poopuu.
VELJO KUIVJÕGI

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised