-3.4 C
Kuressaare
Neljapäev, 9. detsember 2021

Rahekahjude hüvitamata jätmine viib talud haamri alla

Juuni lõpul Valjala vallas möllanud tugev rahe hävitas mitmes külas aia – ja põllupidajate lootused saaki saada. Vallavalitsus taotles 350 000 krooni ulatuses rahekahjude hüvitamist. Sellest ligemale 330 000 krooni moodustas Koidu talu peremehe Eugen Koidu kahjunõue.
Koidu 187 hektarist viljapõllust sai suvise rahe tõttu kannatada 90, põhiliselt oder ja suvinisu. Sügisene paduvihm hävitas veel 50 ha hernest.
“Ma ei tea, mille eest jumal mind sedasi karistas,” on Koit nõutu ja murelik. Kui ilmakatastroofe poleks olnud, oleks ta hea saagi saanud. Kolmelt enne paduvihma koristada jõutud hektarilt saadi 16 tonni hernest (40 ts/ha kohta), 11 hektarilt aga 44 tonni otra (kuiva vilja 4 tonni ha kohta). 80 ha otra aga ikaldus.
Talu haamri alla
Kõige kurvem on see, et kui maaelu krediteerimise fond laenu tagasimaksmise tähtaegu ei pikenda, läheb Koidu talu haamri alla. Nii maa, tehnika kui ka hooned, kaasa arvatud pooleliolev elumaja. Laenu võeti väetiste, mürkide ja korraliku sordiseemne ostmiseks. Ka talu sealaut rekonstrueeriti laenurahaga.
Koit püüdis kevadel oma viljapõlde kindlustada, ainult ühes kindlustusfirmas võeti teda jutule.
“Oleksin pidanud kindlustuse eest maksma suurema summa, kui õnnetuse korral oleksin tagasi saanud,” möönis Koit. Kindlustusfirma võtab aluseks piirkonna keskmise hektarisaagi, mille pankrotti läinud ühistud on alla löönud.
“Meie riigis ei ole paika pandud süsteemi, kuidas lahendada ilmastikust põhjustatud ekstreemseid olukordi ja kust leida raha kahjude hüvitamiseks,” nentis Koit, tuues näiteks, et Soomes sai tuttav talunik vee alla jäänud põllult saagi koristamata jätmise hüvituseks 8000 krooni hektari kohta.
Algul anti lootust
Valjala vallavanem Kaido Kaasik ütles, et ministeeriumi eitav vastus oli üllatav, sest algul anti lootust hüvitust maksta. “Tuleb välja, et Eesti Vabariigis pole taolistel puhkudel enam kellegi poole pöörduda. Ei ole kindlustust ega vabariigi reservfondi. Põllumees on jäetud saatuse hooleks,” tunnistas vallavanem Kaasik.
Põllumajandusministeeriumi eelarvebüroo juhataja Marika Kongas tõi kahjude hüvitamata jätmise põhjuseks ka, et kõik esitatud andmed ei olnud usaldusväärsed, kuna neid muudeti lühikese ajaga mitu korda.
“Kuna öeldi, et kinni makstakse ainult seemnetele, väetistele jne tehtud kulutused, mitte aga prognoositav kasum, siis esitasime uued andmed,” põhjendas Kaasik kahjunõuete ümbertegemist. Algul taotles vald kahjude hüvitamist 750 000, hiljem 350 000 kr ulatuses.
Kaasik lisas, et põllumajandusministeeriumist meilitsi saadud vastus teda ei rahulda, seda enam, et taotlus tehti ministrile, ja ta lubas asja edasi ajada.
Põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et arutas põllumeestele kahjude hüvitamise probleemi peaminister Mart Laariga. “Leidsime, et õigem on ikkagi põllumajanduskultuuride kindustamine, mitte kahjude hüvitamine,” lausus Padar.
MERIKE PITK,
HEINO LAIAPEA
Maaleht

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised