1.7 C
Kuressaare
Neljapäev, 20. jaanuar 2022

Hambaravi muutub luksuseks

Valitsus saatis teisipäeval parlamendi menetlusse uue ravikindlustusseaduse eelnõu, mis muudab hambaravi haigekassa – poolse rahastamise korda: praegu maksavad täiskasvanud patsiendid kinni vaid hammaste kordategemiseks kuluvad materjalid, tulevikus jääb nende kanda kogu hambatohtrite töö.
Oktoobri lõpul valminud eelnõu näeb ette, et haigekassa hüvitab täies mahus vaid kuni 19 -aastaste hambaravi. 19. eluaastast hüvitab haigekassa hambaravi eest tasutud summa ühe korra aastas. Ilmselt jääb see hüvitissumma 200 krooni piiridesse, kuid võib osutuda ka kõrgemaks. Suuremat hüvitist maksab haigekassa rasedatele, alla ühe – aastaste laste emadele ja teatud ravimite kasutajatele osutatud hambaravi eest.
Saarlaste hambad halvas korras
Saaremaal on suur osa hambaravist sihtasutuse Kuressaare Hambapolikliinik käes. Näiteks eelmisel aastal kasutati hambapolikliiniku tohtrite teenuseid 34 559 korral. Patsientidest 40 protsenti olid koolilapsed, kolmandik on pensionärid, kes käivad oma üldjuhul kehvapoolseid hambaid ravimas hambapolikliinikus, kuna seal on hinnad eraarstidega võrreldes madalamad. Pool klientuurist on maapiirkondade inimesed, pooled linlased.
Hambapolikliinikud juhataja Noimi Paiste hinnangul on hambatohtrid teinud tublit tööd lastega, kuid täiskasvanute, eriti vanemate inimeste hammaste olukord on aga üsna kehvapoolne. Paiste sõnul ei mõista ta seadusandjaid, kes jätavad odavast hambaravist ilma vähemkindlustatud inimesed: töötud, alla kolme – aastaste laste vanemad, pensionärid, invaliidid.
“Näen iga päev inimesi, kes meil käivad ja kel on väga väike pension. Ja kui ta peab iga protseduuri eest veel raha välja käima, siis on selge, et inimesed ei saa enam tulla ja lasevad hammastel laguneda,” mainis Paiste.
Keskhaigekassa pressiesindaja Aet Truu selgitas, et alates 63. eluaastast hüvitatakse haigekassa poolt kord kolme aasta tagant hambaproteeside eest makstud summa. Noimi Paiste sõnul on see raha aga nii väike, millega suurt midagi ära teha ei anna.
Sunnib polikliinikut rihma pingutama
Patsientide vähenemine sunnib Noimi Paiste sõnul püskirihma koomale tõmbama ka hambapolikliinikut ennast, kel klientide vähenedes kaob osa sissetulekust. Erahambaravikabinette Paiste hinnangul haigekassa – poolse rahastamise kadumine sedavõrd ei puuduta, sest eraarstide juures käivad üldjuhul rahakamad inimesed.
“Maksujõuline läheb erakabinetti edasi ja kui maksabki natuke rohkem – noh mis siis ikka. Meie maja puudutab aga asi väga olulisel määral, sest haigekassa ei maksa tulevikus isegi esmaabi kinni. Pensionäridele ja invaliididele on see katastrofaalne,” ütles Noimi Paiste.
Ta lisas, et kuna kogu inimese tervis sõltub paljuski hammaste korrashoiust, mõjutab hambaravita jäämine negatiiselt terve rahva tervist.
Patsiendid hinnatõusust ei tea
Ehkki kuuldused, et uuest aastast tuleb kogu hambaravi täiskasvanud patsientidel endil kinni maksta, on juba ammu levinud, ei ole see hambapolikliiniku külastatavust märgatavalt suurendnud.
“Suhteliselt palju käib praegu küll valudega inimesi ja ma ei arva, et see valu just sellepärast tuli,” mainis Paiste.
Kihelkonnal tegutsev hambaarst Maia Kuus ütles, et vähemalt tema piirkonna patsiendid ei ole hambaravi kallinemisest kuulnudki.
“Olen sellest inimestega rääkinud, kuid mind ei võeta tõsiselt, keegi ei usu seda,” sõnas Kuus. “Kõige hullem on see, et selline jama tuleb kaela ja sellest pole ettegi teatatud. Leian, et see pole õiglane, rahvas peaks sellest praegu juba teadma.”
Ka Kuressaares ja Tornimäel praktiseeriva hambaarsti Sergei Bortnikovi kabinetis pole täheldatud, et eesootavast hinnatõusust ehmunud inimesed oleks asunud oma hambaid viimasel ajal tavapärasest rohkem ravima.
Kihelkonna hambatohter Kuus kardab, et ravikindlustusseaduse jõustudes jäävad ravita põhiliselt pensionärid, kes moodustavad maal põhiosa patsientuurist.
Praegu saavad pensionärid odavamad, hõbe – ja keemilised plommid tasuta, kuid Kuus soovitab ka kõikidel teistel katkiste hammastega inimestel kiiresti arsti juures ära käia.
Kuus viitas, et mõõduka hambaaugu parandamine ei olegi väga kallis. Keskmine valgusplomm maksab 134 krooni, hamba ettevalmistamine 54, valuvaigistav süst 18 krooni. Esmakordsel patsiendile isandub ka visiiditasu 30 krooni. Kokku tuleb 236 krooni, millest patsiendi enda kanda jääb pool.
Keskhaigekassa direktor Maris Jesse ütles, et tema hinnangul oleks kõige parem variant, kui paari järgneva aasta jooksul oleks võimalik suurendada hambaravi rahastamist kordades, parandada selle eest kõikide soovijate hambad ja minna seejärel uuele rahastamisskeemile üle. Raha kuluks selliseks aktsiooniks umbes miljard krooni, mida pole kuskilt võtta.
****
Orissaare hambaarst Aime Rästa:
“Maapiirkonnas on palju inimesi, kelle sissetulekus on nii väikesed, et ta ei suuda praegugi hambatäidiste eest maksta. Kardan väga seda aega, mil inimesed ravil enam ei saa käia ja missugused põletikud selle tagajärjel tulevad. See võib kohutav olla.
Meile öeldi, et haigekassa maksab ainult laste ravi. Ju me hakkame siis neid üle kuldama. Kuid mida vanemad inimesed teevad? Väga suur osa on patsientidest pensionärid, kelle eest minu arvates peaks haigekassa vähemalt arsti töö kinni maksma, nagu praegu. Linnas on asjad teismoodi, seal on rohkem tööd ja noored saavad oma vanemaid aidata.”
Valjala hambaarst Külli Parbus:
“Seadus toob kaasa selle, et paljud inimesed enam hambaid ravima ei tule. Inimesel ei ole lihtsalt selliseid summasid, mida ma peaksin küsima järgmisel aastal plommi hinnaks – 200-300 krooni. Teen enamuse tööd haigekassa raha eest. Sularaha toovad vaid üksikud, kes tööl käivad – õpetajad, lasteaiatöötajad. Enamus patsientidest on töötud, invaliidid, pensionärid. Mul on neist inimestest kahju. Tegelikult on ju hambaravi samasugune meditsiiniharu nagu iga teine. Kogu tervis hakkab suuõõnest ja kui hambaid ei väärtusta, siis ei saa ka seesmiselt terve olla. Tuleb loota, et ka valitsus jõuab seisukohale, et hambaravi meditsiini üks osa on. Praegu seda ei teadvustata.”
***
Aet Truu, haigekassa pressiesindaja: olukord pole sugugi nii lootusetu
Ravikindlustusseaduse eelnõu ei tohiks hambatohtritele ootamatusena tulla, sest see oli avalikul arutelul juba tänavu veebruaris.
Täiskasvanute hambaravi kallinemist tegelikult ei peaks toimuma. Hambaarstid on haigekassale väitnud, et täiskasvanutele kehtestatud kõrged visiiditasud on põhjustatud haigekassa poolt laste hambaravi eest tasutavatest liialt madalatest hindadest, st et hambaarst, võttes täiskasvanult kõrget visiiditasu, toetab sellega laste hammaste ravikulude katmist.
Järgmisest aastast on planeeritud laste hambaravis nende hindade tõstmine, mida haigekassa tasub hambaarstile. Laste hambaravi peaks end siis ise ära tasuma ja kuna ristsubsideerimist täiskasvanute ja laste vahel enam vaja ei ole, peaksid hambaarstid loogiliselt võttes täiskasvanutelt võetavaid tasusid langetama.
Praeguse hambaravi põhiprobleem on selles, et haigekassa ei suuda oma rahast katta kogu vajalikku hambaravikulu. Raha inimeste hambaraviks jaotub peaaegu kõigi hambaarstide vahel, erinevad arstid võtavad täiskasvanutelt haigekassa poolt makstavale rahale juurde erinevaid summasid. Kui palju täpselt, selle üle otsustab iga arst ise.
Nii on kujunenud olukord, et mõni inimene maksab hambaravi eest 90% ulatuses ise, teise arsti juures teises piirkonnas aga maksab hambaravi eest 90% ulatuses haigekassa. Kindlustatutel Eestis peaksid aga olema võrdsed võimalused ja õigused ravile.
Ravikindlustusseaduse eelnõu ettevalmistamisel oli selge, et praegune olukord ei tohi jätkuda ja uues eelnõus peab olema sätestatud, mida kindlustatu peab hambaravis maksumaksjate ühise raha eest saama.
Põhimõtteliselt oli eelnõu ette valmistades valikuid neli:
1) Tagada kõigile kindlustatutele tasuta hambaravi. Selleks peaks 2,5-kordistama praegu hambaravile kuluvad 240 miljonit krooni. Vajaminevat raha saaks võtta kas teiste hüvitiste arvelt (ravimid, töövõimetushüvitised, perearstiabi, eriarstiabi) või tõstes sotsiaalmaksu.
2) Arvestades hambaravile kuluvaks summaks ligikaudselt praeguse proportsiooni teistest raviteenustest, teha piirkonniti konkurss hambaarstidele, kes töötaksid ainult ja täisajaliselt haigakassalepingu alusel ja teised sama piirkonna arstid töötaksid tasuliselt. See tähendaks, et osa hambaarste jääks ilma lepinguta. Kui inimene tahab saada tasuta hambaravi, saab ta pööduda ainult haigekassalepinguga hambaarsti poole. Variandid, et üks ja sama arst teeb kord haigekassa lepingu alusel tööd ja siis jälle tasulist tööd, tekitavad tegelikkuses ainult pahandust.
3) Inimene pöördub enda poolt valitud hambaarsti poole, õigus on valida hambaarsti üle Eesti, sõltumata elukohast. Sellisel puhul aga ei saa haigekassa arstidega ette lepinguid sõlmida, vaid arve tasumine peab esmalt toimuma inimese poolt, kellele haigekassa arve kuni kehtestatud aasta-piirsummani edaspidi kompenseerib. Inimese otsustusõigus ja vabadus arsti valida on selle variandi juures kõige suurem.
4) Üldse mitte katta täiskasvanute hambaravi ravikindlustusest. Seaduse eelnõu töörühm heitis kohe kõrvale 1. ja 4. variandi ning esitas poliitikutele otsustamiseks 2. ja 3. Otsus tuli 3. variandi kasuks.
Nimetatud eelnõu variandi plussid on kindlasti
a. inimese vabadus arsti valida
b. motivatsioon kord aastas hambaarsti juures käia, sest raha järgmisse aastasse edasi ei kandu.
Iga-aastane hambaarsti juures käimine omakorda hoiab hammaste tervise pidevalt korras ja ka ühekordsed vajalikud kulud inimesele on väiksemad.
Muidugi on olemas ka ohud, esmaselt oht, et väiksema sissetulekuga inimestel võib olla raske arstile arvet maksta. Seetõttu mõeldakse haigekassas ka garantiikirjade väljastamisele inimestele jm. variantidele.
Eelnõus sätestatu eesmärk on ainult selge täiskasvanute hambaravi skeemi loomine praeguse üle-Eestilise segaduse asemele. Eesmärk ei ole üldse kulude kokkuhoid, vastupidi, haigekassa näeb ette hambaravi kulude kasvu. Kui käesoleval aastal kulub kindlustatute hambaravile meie ühist raha 232 miljonit krooni, siis järgmiseks aastaks on planeeritud 296 miljonit ehk 25 %-line tõus. Teisisõnu, kui 2001. aastal on kindlustatu kohta keskmiselt arvestatud hambaraviks 180 krooni, siis uue seaduse jõustumisel 229 krooni.
Praegu kõrgeimad hinnad Kuressaare hambapolikliinikus
Siin toodud plommide hinnad tuleb üle 18 -aastasel patsiendil kinni maksta 100 % ulatuses. Haigekassa maksab kuni 18 -aastaste plommid.
* väike valguskõvastuv plomm 84 kr
* keskmine 132 kr
* suur 168 kr
* terve hamba taastamine 240 kr
Haigekassa tasub praegu
* väikse plommi puhul 36 kr
* keskmine 54 kr
* suur 72 kr
* terve hamba puhul 90 kr
* lisandub konsultatsioon esmakordsele patsiendile 30 kr
ANDRES SEPP

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised