-5.1 C
Kuressaare
Kolmapäev, 8. detsember 2021

Linnaarhitekt Hansar võitleb stalinistliku pärandiga Kuressaares

OÜ -le Saare Kinnisvara kuuluvale, Tallinna 8 asuvale kinnistule kavandatav hoone valmib plaanide kohaselt juba tuleva aasta oktoobris. Äri – ja büroohoone projekteerimisele eelnev arhitektuurikonkurss saab läbi käesoleva aasta lõpus.
Kuressaare linnaarhitekti Lilian Hansari andmeil võtab konkursist osa kolm silmapaistvat arhitekti Tallinnast. Võidutöö esitatakse kooskõlastamiseks Muinsuskaitseinspektsioonile ja Kuressaare linnavalitsusele. Konkursi tulemused avalikustatakse kohalikus ajakirjanduses, samuti korraldatakse avalikus kohas tööde väljapanek.
“Loodan, et kinnistu omaniku, OÜ Saare Kinnisvara soov ehitada kesklinna ilus hoone täitub,” ütles Hansar. “Väikese linna puhul on miljöö kujundamine oluline.”
Uus hoone – milleks?
Linnaarhitekt Hansari sõnul on temalt korduvalt küsitud, miks üldse on tarvis niinimetatud Upa meeste platsi täis ehitada.
“Põhjuseks on vanalinna ehitustraditsioonide järgimine,” vastas arhitekt, kelle hinnangul kahandab praegune muruga kaetud väljak vanalinnamiljööd.
“Selles kohas on alati hooned asunud, kuid pärast 1944. aastal maha põlenud majade lammutamist tekkis seal vanalinna sobimatu, avatud kaootiline ruum.”
Hansari sõnul ei ole väljakule hoone ehitamine uus idee, vaid see oli kirjas juba 1970ndatest aastatest pärit detailplaneeringu projektis.
“Läbi aegade on räägitud, et Kuressaare vanalinna üks puudusi on osaliselt hoonestamata Keskväljak ning sellest tulenev laialivalgunud ruum,” ütles linnaarhitekt.
“Vanalinnas on tänavaruum väga tähtis,” kinnitab Hansar.
“Kuressaare vanalinnas oli tänavajoon alati tihedalt hoonestatud ning selles ei leidunud suuri auke ega pidulikke väljakuid. Selliste suurte väljakutega tänavad on hoopis teine, stalinistlik planeerimisstiil, mida ka meie linnas püüti juurutada.”
Kaks korrust, punane kivikatus
Uue hoone ehitamisel tuleb lähtuda nii Kuressaare linnakeskuse detailplaneeringust, arhitektuurikonkursi läbiviimiseks kehtestatud projekteerimistingimustest kui ka muinsuskaitse eritingimustest, loetles linnaarhitekt.
Vastavalt neile dokumentidele on Tallinna 8 krundile ette nähtud kahekordne katusekorrusega hoone. 30 – 45kraadise kaldega katuse materjaliks peab Tallinna tänava poolsel küljel olema punane katusekivi. Tänavale mitteavanevate vaadete puhul võib katusematerjalina kasutada ka plekki.
Hoone fassaadiviimistluses tuleb kasutada traditsioonilisi materjale: puitu, krohvi, klaasi. Kujundusdetailides võib kasutada dolomiiti ja metalli.
Tallinna 8 asuv krunt on plaanis võimalikult pikalt hoonestada ning seetõttu ulatub kavandatava büroohoone maksimumpikkus 51 meetrini. Kogu ehitusala võib ulatuda 906 ruutmeetrini. Kuna varem paiknes kõnealusel maatükil kaks hoonet, tuleb kavandatav hoone ka liigendada.
Samuti tuleb hoone projekteerida nii, et seda läbiks jalakäigutee, mis suundub raamatukogu-infokeskuse peasissepääsu ette.
Raekoda jääb nähtavale
Kõigil ajaloolistel plaanidel on praeguse Tallinna 8 krundil asunud kaks hoonet paiknenud Keskväljaku poole laieneva tänava joonel, kuid raekojast tagapool.
Hoonete liitekohal tegi raekoja poolne ehitis väikese pöörde tuletõrjedepoo poole ning seetõttu oli raekoja ots Tallinna tänava poolt vaadeldes tervenisti nähtav.
“Ka uue büroohoone planeerimisel Tallinna tänava äärde tuleb lähtuda raekoja asendist,” kinnitab linnaarhitekt. “Esialgu, kui uut hoonet ehitama hakatakse, võib selle paigutus tunduda ebaloogiline, aga tegelikult vastab see ajalooliste hoonete asendile,” lisab ta.
Hansari sõnul on infokeskuse ja rajatava büroohoone vahele jääv hoov kavas muuta “aktiivseks käimise kohaks, kuhu ühtegi piiret ei tule”.
Pääsud infokeskuse juurde nii linnavalitsuse kui ka tuletõrjedepoo poolt jäävad alles, ütles Hansar. Alles jäävad ka tuletõrjedepoo juures kasvavad puud. Linnavalitsuse pressiesindaja Reet Truuväärti andmeil on praegu Tallinna 8 asuv bussipeatus kavas viia Tallinna 14 asuva hoone ette.
Uus ei tähenda vana kopeerimist
Kuna projekteeritav krunt asub vanalinna keskel, selle ühes väärtuslikumas piirkonnas, peab pöörama erilist tähelepanu uue hoone sobitamisele ajaloolisse arhitektuurikeskkonda, selle miljööd kahjustamata. Hoone projekteerimisel tuleb lähtuda Kuressaare vanalinna Keskväljaku ja Tallinna tänava hoonestusele iseloomulikest joontest.
Kuigi projekteeritava hoone paigutus, suurus, proportsioonid ja ehitusmaterjalid peavad olema kooskõlas ümbritseva ajaloolise hoonestusega, ei tähenda uue hoone projekteerimine Hansari väitel vana kopeerimist. Rajatav hoone peab olema kaasaegne, kuid arvestama olemasoleva arhitektuurikeskkonnaga.
“Iga ehitatav hoone peab kajastama oma ajastu arhitektuuri põhimõtteid,” kinnitas Hansar.
“Olen veendunud, et kaasaja arhitektuuri saab teha nii, et tänapäeva hoone haakuks oma detailides vanade hoonetega, ei kukuks ansamblist ega püüaks esile kerkida.”
MONIKA PUUTSA

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised