-9 C
Kuressaare
Pühapäev, 5. detsember 2021

Ülesaaremaalisest kalurite nõupidamisest osavõtjaile

Mäletame veel, missuguseid lahinguid tuli lüüa selleks, et saarlased selle õiguse tagasi saaksid. Osaliselt nad selle tagasi saidki, kuid seda õigust müüdi neile hiljem kuuekordse hinnaga.
Nüüd aga plaanitsevad tänased kalapüügikorraldajad teha kõik saarlased peale mõne suurpüüdja hobimeesteks ehk harrastuspüüdjaiks. Aga 90 juhul 100st pole kalapüük saarlaste jaoks mingi hobi, vaid eluline vajadus.
Elatustase tänapäeva Eestis ei lase lugeda isegi ühe lihtkäsiõngega kalapüüdjat hobimeheks, sest tema tegevus kalavetel ei kanna meelelahutuslikku eesmärki, vaid on talle vaevaline toiduhankimise viis. Kas olete näinud külmast siniseks tõmbunud näoga mehi isegi vihmasajus kohmetunud sõrmede vahel hoidmas õngeritva, et ära oodata kala näkkimist ja küsinud neilt, miks? Paljudel juhtudel on see neile ainus võimalus värske kala oma toidulauale saada. Kultuursest vaba aja veetmisest on siin asi väga kaugel. Meie tänased kalapüügikorraldajad aga kas ei näe või ei oskagi seda näha.
Tori Kalastajate Ühing kutsub kõiki kalurite nõupidamisest osavõtjaid ja ka neid, kellel pole võimalik nõupidamisel osaleda, julgelt välja ütlema oma seisukoha kavade vastu muuta järjekordselt kalapüügiseadus rahvale vaenulikuks. Kuigi ka kehtiv kalapüügiseadus pole eriti sõbralik kõigi kalastajate suhtes, on see siiski õigusakt, mis tagab meile veel meie ajaloolise õiguse ja traditsiooni. Kalapüüdjate valdava osa nimetamine harrastuspüüdjaiks aga võtab ära meilt selle läbi aegade kestnud õiguse ja katkestab traditsiooni ning lõppkokkuvõttes sunnib saarlasi muutma ka oma eluviisi.
Rannarahval tervikuna ning ka kutseliste kalurite enamikul pole kusagilt võtta sellist raha, millega endale püügiõigus osta, kui tema tegevus kalapüügil saab seaduses nimetatud harrastuslikuks, sest on enam kui kindel, et püügiõiguse hinnad harrastusliku püügiviisi puhul tõusevad meeletult kõrgele. Rääkigu kehtiva kalapüügiseaduse muutmise initsiaatorid meile mida tahes, lubagu nad silmakirjaks hinnad madalal hoida, meelitagu rannaelanikke aruandekohustusest vabastamise või ükskõik millega – neile ei maksa siiski järele anda, sest see tuleks igal juhul kahjuks.
Rannarahval on ajalooline kalapüügiõigus ja väljakujunenud elamisviis. Hoiame siis sellest kinni ja ütleme EI igale katsele seda muuta. See tähendab, et ütleme EI ka kavatsetavale kalapüügiseaduse muutmisele. Teist teed ei ole ja taganeda pole ka kuhugi – ja kui on, siis ainult pealinna prügilasse. Sinna me aga ei igatse. Me oleme regionaalse arengu poolt ning usume, et Saaremaal on vaja lasta ka tulevikus tegutseda rannakalureil, kes võivad rannikumerest oma perele ning teistelegi kala püüda. Kalapüük ei tarvitse nendel kujuneda põhitegevuseks, kuid sellegipoolest pole see vähetähtis, vaid üks oluline tahk saarlaste elus ja tegevuses. Hobiks või harrastuseks võib kalapüük olla neile, kellel rahakott küllalt paks on.
Niisugune oleks sõnum, mida kehtivale kalapüügiseadusele kallalekippumise vastu seada. Selleks, et oma õigusi kaitsta. Kui aga verbaalne väljendusviis mõnele eriti kangekaelsele “uuendajale” ei mõju, võime talle vanade saarlaste kombel tuupi ka teha.
KALJO VINN,
TKÜ juhatuse liige

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised