-3 C
Kuressaare
Pühapäev, 28. november 2021

Kuressaare kindluse bastionid jäädvustatakse filmilindile

“Kuressaare linnus, kus vana piiskopilossi ümbritsevad hästi säilinud bastionid, on üks kõige ilusamaid bastionaalseid ehitisi Eestis. Peale selle on selliseid säilinud veel Pärnus, Tallinnas, Narvas ja Tartus, nii et materjali filmi jaoks on,” tõdes filmi idee autor, sõjaajaloolane Rein Helme, kelle sõnul on XVI sajandi lõpus kindluste juurde tekkinud ümarbastionid arhitektuuri ajaloo seisukohalt omaette nähtus, Eesti bastione võib aga lugeda hoopis eri tüüpi ehitisteks.
“XVII sajandil töötas Prantsuse marssal Vauban välja bastionide arhitektuuri klassikalise süsteemi. Eesti bastionid on huvitavad selle poolest, et XVII sajandi lõpus ei kopeerinud siinne kindral – kuberner Dahlberg bastione ehitades mitte marssal Vaubani süsteemi, vaid arendas seda edasi,” selgitas Helme ja osutas, et Eesti bastionid on selle tõttu maailma kindlusarhitektuuris väga olulisel kohal.
Helme sõnul annab loodav dokumentaalfilm teavet Eesti linnade kaitsesüsteemist ja kaitse arengust, peatub maailma bastionide arengu üldistel suundadel ning rõhutab Eesti kaitseehitiste eripära.
“Bastioni mõte on anda ründavale vastasele võimalikult paljudes rünnakupunktides risttuld, samas on neil ka oma haavatavaid kohti. Püüame näidata olemasolevate näidete põhjal, millest üks paremini säilinumaid on Kuressaare linnus, bastionide risttule jõudu, mida tugevdasid veel bastionide vahel olevad raveliinid,” rääkis ta.
Kuressaare kindluse ruumides tegutseva Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa on nentinud, et filmi abil kindluse bastionidele tähelepanu pööramine tuleb kasuks linnusele tervikuna: “Kui selline film laia levikusse pääseb, siis pannakse seda tähele. Igasugune populariseerimine tuleb ju objektile kasuks,” lausus ta.
Helme sõnul valmib film koostöös filmistuudioga Stuudio 7, dokumentaalteose valmimist toetavad AS Sk&aring,ne Bastion ning Kaitseministeerium.
Helikopterilt tehtavate filmivõtetega loodetakse alustada kevad – talvel, enne puude lehtimist.
Kuressaare kindlus
Esialgsel kujul rajati Kuressaare linnus 1260. aastate esimesel poolel. XVII sajandi alul mindi seoses suurtükkide tulejõu suurenemisega keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindluseks. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Tööd algasid 1600. a. paiku ja kestsid 1640. aastani. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 m laiuse mereveest täituva vallikraaviga.
Vastavalt 1645. a. sõlmitud Brömsebro rahulepingule läks Saaremaa Rootsi valdusse. 1684. a. otsustasid rootslased kindlustussüsteemi järjekordselt moderniseerida. Juba varem (1676. a.) toodi kindluse värav Suurtükitorni juurest praegusele kohale ja rajati selle ette esimene väike raveliin (eelkindlustus) praeguse võõrastemaja kohale. Prantsuse fortifikatsiooniinseneride ideede põhjal koostasid E. Dahlberg ja P. Essen projekti, mille järgi ehitati uued võimsad tänapäevani säilinud bastionid ja rajati raveliinid. Tööd katkesid 1706. aastal, kusjuures merepoolne edelaraveliin jäi ehitamata.
TIIU TALVIST

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised