-3 C
Kuressaare
Pühapäev, 28. november 2021

Ka metsamaa maksustamishind tõuseb

Praegu kasutusel oleva 2 protsendilise maksumäära juures tähendab maksustamishinna tõus metsaomanikule hektari kohta 10 – 26 krooni suurust lisaväljaminekut aastas.
Saaremaa keskkonnateenistuse keskkonnakorralduse peaspetsialist Toivo Vahar ütles Meie Maale, et Saare maakonnas on metsamaa maksustamise hinda tõstetud liiga palju, seda just võrdluses mõnede Kesk -ja Lõuna Eesti maakondadega.
“Saaremaa metsade kvaliteeti ei saa nende piirkondadega võrrelda,” ütles Vahar.
“Seal on metsad tootlikumad, ühe tihumeetri raieks kulub vähem tööjõudu ja tulu saadakse rohkem,” selgitas ta.
Metsamaa tegelik väärtus tagaplaanil
Kui maa korralise hindamise puhul püüavad hindajad ja maa – amet kolossaalset hinnatõusu põhjendada vajadusega välja selgitada maa tegelik väärtus, siis metsamaa puhul ei oma tegelik väärtus huvitaval kombel mingit tähtsust.
Kaarma valla maakorraldaja Madis Laes tõi näitena Kaarma ja endise Kuressaare valla metsamaad, kus keskmine metsamaa maksustamise hind on praegu vastavalt 2700 ja 2100 krooni, uue hinna järgi on aga mõlemal piirkonnal ühine hind 2900 krooni.
“Ei ole võimalik, et varem nii erinevate hindadega metsad on nüüd ühtaegu samaväärsed,” sõnas Laes.
Metsmaa hinna võimalikult täpseks väljaselgitamiseks töötas metsaamet juba 1993. aastal välja metsamaa hindamise alused, mis lisaks kasvukohatüüpidele pidas hindamisel oluliseks arvestada boniteeti, mis tulenevalt kasvukohatüübi tootlikkusest oli jagatud viieks astmeks. See tähendab, et üks ja sama kasvukohatüüp võib olla Saaremaal ja Põlvas küllaltki erineva tootlikkusega ja seda tuleks ka hindamisel arvestada.
Metsamaa korralise hindamise viis maa – ameti tellimusel läbi OÜ Eesti Metskorralduskeskus, kes sai hindamise eest koos käibemaksuga 170 000 krooni. OÜ Eesti Metskorralduskeskus Lääne – Eesti osakonna juhataja Mehis Maipuu sõnul ei pidanud hindamise tellinud maa – amet boniteedi arvestamist vajalikuks, kuna see olevat liiga keeruline ja tülikas rakendada.
OÜ Eesti Metskorralduskeskus juhatuse esimees Ülo Viilup üles, et praeguse hindamise käigus selgitatakse välja valla keskmine metsamaa maksustamishind, kuigi päris õige oleks hindamine iga konkreetse maatüki kohta. Teisalt iseloomustab kasvukohatüüp ka boniteeti: on ju mullad teatud määral piirkonniti erinevad, seega on piirkonniti teatud määral erinevad ka kasvukohatüübid.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Andres Talijärv leidis, et praegune hindamissüsteem on ebaõiglane nende suhtes, kes valla keskmise tõttu peavad maksma rohkem kui asi väärt on.
Metsamaa korralise hindamise aluseks peaks Talijärve sõnul olema eelkõige boniteet ehk kasvukoha tootlikkus.
“Lähtuda tuleb sellest, milleks konkreetne maalapp on võimeline, milline on selle maa potentsiaal,” sõnas ta.
“Süsteem hakkaks tööle näiteks juhul, kui esimese boniteedi ja viienda boniteedi maksustamishinna erinevus oleks mitte ütleme kolm protsenti vaid viis korda,” lisas Talijärv.
Ebaõiglane maksustamine
Andres Talijärv ütles, et 1993. aastal välja töötatud metsamaa hindamise alused on olemas kõikidel omavalitsustel, kes peaksid neid maksustamise juures rakendama, kuid ei tee seda. Selle asemel, et koostada maksuteade boniteete arvestades on vallad läinud lihtsama vastupanu teed ning arvestavad metsmaa maksustamisel valla keskmist.
“Vald peaks igale kodanikule maksuteadet väljastades lähenema individuaalselt – kui maa koosneb erinevatest metsadest, siis kõiki neid tükke tuleks eraldi maksustada,” ütles Talijärv. See, et omavalitsused ei võta metsamaa tegelikku väärtust maksustamisel arvesse on paljuski valdade haldussuutlikkuse probleem.
Toivo Vahar leidis, et kui boniteetide kasutamine käib hindamisel ja maksustamisel üle jõu, siis mingisugusegi õigluse tagamiseks tuleks metsamaa maksustamisel arvestada vähemalt kasvukohatüüpe. Paraku ei tehta sedagi.
“Kui inimesel on metsamaa juba kinnistus, siis tema maa väärtus ja see mis seal peal maale väärtust toodab on konkreetsed asjad ja siin ei ole õige üleküla ruutut teha,” ütles Vahar.
AIN LEMBER

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised