-2.8 C
Kuressaare
Kolmapäev, 1. detsember 2021

Lääne-Eesti võimalused Soome lahe kasvukolmnurgas

Tema uurimuste kohaselt keskendub Soome lahe kasvukolmnurk tähelepanu EL põhjamõõtme kõige atraktiivsemale piirkonnale. Lõuna – Soome, Eesti ja Peterburi piirkond moodustavad ühtse terviku, kus mitmepoolne koostöö on loomulik ja vajalik. Soome peaminister Paavo Lipponen märgib, et nimetatud piirkond kui Läänemere piirkond tervikuna on tulevane globaalne kasvukeskus. Lipponen rõhutas, et Soome lahe kasvukolmnurk võiks saada ülemaailmse tuntuse saavutava pilootprojekti staatuse.
Mis puutub projekti rahastamisse, siis tuleks saavutada lisaks kohalike vahendite kaasamisele EL struktuurivahendite (Tacis, Phare, Sapard/Ispa, Interreg) omavaheline haakuvus – koordineeritavus. See on teatud väljakutseks ka ümberformeeruvale Euroopa Liidule, kus üksnes sünkroonne vahendite kasutamine saab hea koostöö korral tagada sünergia.
Via Islands
Soome poliitikud ja majandusteadlased nimetavad Soome lahe kasvukolmnurgas arendamist vajavaks nii Via Balticat kui Via Hanseaticat. Osaledes Euroopa Komisjoni transpordikoridoride CODE-TEN töörühmas, pakkusime koos kolleeg Enno Lendiga välja Via Baltica lisakoridori projekti Via Islands idee.
Projekti kohaselt kulgeks see koridor Tallinnast läbi Vihterpalu, Nõva, Riguldi, Hosby ja sealt Ramsi poolsaare kaudu Vormsile ning edasi Hiiumaale ja üle Soela väina Saaremaale ning sealt meritsi Eesti mandrile, Riiga või Kuramaale. Via Islands projekti idee kiideti heaks Euroopa Komisjoni transpordikoridoride töörühmas ning leidis märkimist projekti CODE-TEN lõpparuandes.
Loodus – ja mereturism koos teenindusega
Eesti tähtsamateks majandusharudeks on transport ja turism, mis kokku annavad ligemale 30 % SKP-st. Analoogselt Ahvenamaa saartega, mida külastab aastas ca 1 miljon turisti annab Lääne Eesti asend piirkonnale suure atraktiivsuse, eristades neid Eesti teistest piirkondadest erineva looduskeskkonna, pehmema kliima ning unikaalse ja veel säilinud kultuuri – ja keelepärandiga.
Lääne – Eesti saarte arengu eeldusteks on hea ühendus mandriga, inimsõbraliku elukeskkonna loomine, säästva arengu põhimõtete rakendamine ja kohalikul ressursil rajaneva majanduskeskkonna arendamine. Piirkonna prioriteediks on loodus – ja mereturismi ning logistilise süsteemi väljaarendamine. See koos transpordi – ja teenindusliku infrastruktuuri arendamisega aitab parandada koostöövõrgustiku sidusust nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Peamisteks probleemideks Via Islands transpordi infrastruktuuri projekti arendamisel on transpordiühenduse parandamine mandri ja Vormsi, mandri ja Hiiumaa ning Hiiumaa ja Saaremaa vahel.
Arvutused näitavad, et senise parvlaevaühenduse asemel Rohuküla-Sviby liinil oleks majanduslikult otstarbekam mootorlodja kasutamine senisest ca 7 korda lühemal veokaugusel.
Lodjaliin mandri ja Vormsi vahele
Lodjaliini rajamine ühenduse pidamisel Vormsi saarega oleks tehniliselt võimalik mandri ja Seasaare idakalda vahel. Selleks tuleks rajada 1100 m pikkune tamm Vormsilt Seasaarele. Tammi keskele tuleks veevahetuse tagamiseks ehitada vaiadele 200-300 m pikkune sild, Seasaarele 400m autoteed ning rajada ca 50 m pikkused tammid Seasaare idakaldale ja mandrilt Seasaare suunas. Tammide kogupikkuseks kujuneks siis 1500 m ja lodjaliini veelahkmeks samuti 1500 m.
Lodjaliini maismaarajatiste maksumuseks kujuneb 42,4 mln. krooni. Mootorlodja prototüübiks sobib Turu saarestikus kasutatav alus, mis mahutab 18 sõiduautot ja 70 reisijat ning mille süvis on 2,6 m.
Hiiumaalt Vormsile
Mandri ja Vormsi vahelise lodjaühenduse saaks perspektiivis välja ehitada püsiühenduseks, mis võimaldaks rajada Vormsi läänerannikule süvasadama (Saxby). Süvasadam on Läänemaa, Haapsalu ja Hiiumaa regionaalse ja sotsiaalse arengu seisukohalt erakordse tähtsusega transpordirajatis, mis võimaldaks luua ühenduse reisi -, konteiner – ja parvlaevadele Vormsit Riia, Hanko, Helsingi, Turu, Marienhamni, Kapellskäri, Norrtälje, Stockholmi, Nynashamni jt. sadamatega ühendavatel liinidel. Ühtlasi võimaldaks see kindlustada ka Hiiumaale Vormsi kaudu lühema, kiirema, odavama ja paremate jääolude tõttu märksa kindlama parvlaevaühenduse mandriga.
Viimane eeldab Suursadama väljaehitamist Hiiumaal parvlaevaühenduse pidamiseks. Et 8 m isobaat paikneb Suursadamast ca 200 m kaugusel, siis Suursadama väljaarendamine peaks osutuma kokkuvõttes odavamaks kui Rohuküla – Heltermaa laevatee pidev süvendamine.
Hiiumaa ja Saaremaa püsiühendus
Ühendustee rajamiselt Hiiumaa ja Saaremaa vahele hakati kavandama varsti pärast Väikse väina tammi valmimist 1896.a. Paraku tõmbas sellele kriipsu peale Vene – Jaapani sõda (1904-1905) ning piirduti üksnes Sõru sadama rajamisega Hiiumaale.
Püsiühenduse rajamine Hiiumaa (989 km2) ja Saaremaa (2673 km2) vahele võimaldaks luua Gotlandi saarest (2959 km2) pindalalt 1,24 korda suurema majanduskompleksi, mille eeliseks Gotlandiga võrreldes on lähedus mandrile ja välisriikide (Läti, Soome) sadamatele.
Seni koostatud uurimistööde põhjal võib selle püsiühenduse maksumuseks orienteeruvalt hinnata 0,8 mlrd. krooni. Esialgu oleks otstarbekas püsiühenduse trassil kumbagi saare rannikule rajada tammid ja sügavamal veelahkmel organiseerida lodjaühendus, mis Sõru-Triigi parvlaevaühendusega võrreldes kujuneks ca 3 korda lühemaks Balti riikide NATO-sse vastuvõtmisel kerkib päevakorrale ajakohase mereväebaasi küsimus Läänemere keskosas.
President Arnold Rüütel on rõhutanud, et riigikaitse ja iseseisvuse garanteerimisel on saared Eestile sama tähtsad kui Tsetseeniale mäed.
Riigikaitse ja Lääne – Eesti majanduse kompleksse arendamise seisukohalt ei ole Tamme sadamale Saaremaal alternatiivi. Sadama ehitamisel saaks lisaks kaitsekuludele kaasata ka erakapitali.
Projekti edu sõltub ametnike võimekusest
Kõigi eespool nimetatud transpordialaste infrastruktuuri objektide rajamise kogumaksumus ilma Saxby, Suursadama ja Tamme sadamateta küünib ligemale 2 miljardi kroonini. Nimetatud rahasumma hankimine ei tohiks Eestile valmistada ületamatuid probleeme.
Tänavu juulis külastas Eestit Euroopa komisjoni regionaalpoliitika volinik Michel Barnier, kes vastutab transpordi- ja keskkonnaprojekte rahastava ISPA fondi eest. Barnier toonitas, et pärast liitumist Euroopa Liiduga võib Eesti saada EL regionaalpoliitilistest fondidest 4% sisemaisest koguproduktist (SKP) ehk vähemalt 3 miljardit krooni aastas. Eesti taotleb liitumisläbirääkimistel kogu oma territooriumi arvamist EL regionaalpoliitika eesmärgi sihtpiirkondade hulka ning enda lülitamist EL ühtekuuluvusfondist abi saavate riikide hulka. Ühtekuuluvusfond rahastab vaesemates liikmesriikides eelkõige suuremahulisi keskkonna ja transpordialaseid infrastruktuuri projekte.
Samas märkis Barnier Eesti administratiivset suutmatust ette valmistada projekte oma abieraldise kasutamiseks. Küsimus pole tema sõnul mitte niivõrd projektide puudumises, kuivõrd Eesti ametnike suutmatuses neid EL standarditele vastavalt ette valmistada.
Seega sõltub Soome lahe kasvukolmnurga rakendamise edukus Eestis mitte üksnes teadlaste panusest, vaid suurel määral riigiametnike töö kvaliteedist, nende suutlikkusest ja vastutustundest.
AARE UUSTALU, Ph.D.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised