-7 C
Kuressaare
Laupäev, 4. detsember 2021

Metsade loodusväärtuste registreerimisest Saaremaal

Sajandi alguses oli Saaremaa üks väiksema metsade pindalaga maakondi ja tõelisi põlismetsi ei tasu siit otsida. Paljud kadastikud ja sarapikud on küll metsamaana arvel, kuid tavapärase tulundusmetsana neid ei majandata.
Eesti Metsapoliitikas (1977) kavandati rangelt kaitstavate metsade osakaalu suurendamist vähemalt 4%-ni metsade kogupindalast. Selle eesmärgi täitmiseks käivitati pilootprojekt “Eesti metsakaitsealade võrgustik”, mille peamisteks ülesanneteks oli välja töötada kriteeriumid kõrge loodusväärtusega metsaalade valikuks ja välitööde metoodika nende loodusväärtuste registreerimiseks. Kõrge loodusväärtusega on mets, mille arengusse on inimene võimalikult vähe sekkunud – põlismets, loodusmets või taastuv mets.
1998. aastal testiti valikukriteeriume ja välitööde metoodikat ka Saaremaal. Riigimetsade kaartidele kanti info olemasolevate kaitsealade ja teadaolevate loodusväärtuste kohta (põlismetsad, kaitsealuste ja haruldaste liikide kasvukohad ja/või elupaigad, kõrge keskmise vanusega puistud jms.). Väljaspool olemasolevaid kaitsealasid valiti Saaremaa riigimetsades üle 100 ha suuruste lahustükkidena inventeerimiseks välja kokku 2908 ha metsa, millel oli juba teadaolevalt või eeldatavasti kõrge loodusväärtus. Igale metsaosale anti välitöödel esmalt loodusväärtuse hinnang. Kõrge loodusväärtusega puistuid kirjeldati vastaval blanketil ja tehti liigilise koosseisu analüüs soontaimede, sammalde, samblike, seente ja putukate kohta. Liigiline inventuur tehti 425 hektaril. Kõrge loodusväärtuse hinnang anti kokku pisut üle 3% inventuuriks valitud aladest.
Väärtuslikuks tunnistati Abruka saare ja Kesselaiu metsad. Akadeemik Erast Parmasto tegi ettepaneku seente kaitseala loomiseks Pihtla vallas, kus leiti 12 haruldast seent, nendest 2 kaitsealust liiki. Mitme seenharulduse esinemine Eestis polnud “Punase raamatu” koostamise ajal veel teadagi.
1999. aastal alustati üle – eestilise olemasolevate kaitsealade rangelt kaitstud metsade loodusväärtuste inventuuriga. Saaremaal oli selliseid metsi 2001. a 1. jaanuari seisuga vaid 956 ha. Kaitsealadest väljaspool valiti inventeerimiseks välja 1565 ha. Neile lisandus maakonnas läbi viidud konsultatsioonipäeval veel mitu ala. Inventeeritud aladel registreeriti kokku 266 ha ohustatud metsakooslusi, 721 ha EL loodusdirektiivi metsaelupaikasid ja 182 ha kõrge loodusväärtusega metsi. Olemasolevatel ja kavandatud kaitsealadel on kõige paremini esindatud loometsad, poole vähem kaitstakse palu – ja soovikumetsi. Projekti poolt tehti lõpuks ettepanek Saaremaal 1186 ha metsamaa range kaitse alla võtmiseks, millele lisandub veel 402 ha ulatuses tugialasid. Tugialade eesmärk on puhverdada võimalikke välismõjusid rangelt kaitstavatele metsaosadele.
Saaremaale kavandatud metsakaitsealad ühtivad vähemalt osaliselt juba kavandatud või olemasolevate looduskaitsealadega: Koorunõmme, Odalätsi, Viidumäe, Abruka, Säärenõmme, Kesselaiu.
Territoriaalselt paiknevad rangelt kaitstavad metsad väga ebaühtlaselt, jättes Saaremaa keskosa sootuks kaitseta. Perspektiivis peaksid selle lünga täitma metsa vääriselupaikade inventuur ja Euroopa Liiduga ühinemiseks nõutava ökoloogilise võrgustiku Natura 2000 loomine.
Saaremaa loodus on tuntud kaunite puisniitude ning rannakarjamaade poolest. Selle ilu ja mitmekesisuse on loonud inimene oma pikaajalise majandustegevusega. Kuid traditsiooniliste kultuurmaastike ning pool – looduslike koosluste kõrval peaks siiski kaitsma ka looduslikke kooslusi, mille liigirohkus ja tähtsus on kaugelt suurem seni arvatust.
KAILI VIILMA,
Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekti juht

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised