-1.5 C
Kuressaare
Neljapäev, 2. detsember 2021

Kuressaare linnavalitsuse liikmed saavad ebaseaduslikku väärtuspalka

2000. aasta mai lõpus kirjutas linnapea Jaanus Tamkivi alla käskkirjale, millega tõsteti 1. maist kuni 31. detsembrini ühe astme võrra abilinnapea Aarne Mustise ja osakonnajuhatajate Urmas Lõhmuse, Urmas Treieli ning Jaanis Prii palgaastet. Tänavu jaanuaris allkirjastas Tamkivi uue käskkirja, millega nimetatud ametnikele kõrgema palga maksmine pikenes veel aasta võrra. Uue nimena figureerib käskkirjas haridus – ja kultuuriosakonna juhataja Urve Tiidus, suve lõpus linnavalitsusest lahkunud Jaanis Prii nime käskkirjast mõistagi enam ei leia.
Linnapea omavolitseb
Linnavalitsuse liikmete palgaastet tõstes on linnapea rikkunud kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS), mille kohaselt on valitsusliikmetele töötasu määramine volikogu pädevuses. Kuressaare linnavolikogu jurist Irene Valge ütles Meie Maale, et linnavalitsuse liikme palka võib muuta vaid linnavolikogu.
“Linnapea peab tulema volikogu ette ja tegema vastava ettepaneku. Meile ei ole tehtud ettepanekut linnavalitsuse liikmete palka muuta,” rääkis Valge.
Linnapea Jaanus Tamkivi ütles Meie Maale, et ta ei ole linnavalitsuse liikmete palka tõstnud, vaid määranud linnavalitsuse liikmetele väärtuspalga, mida võimaldavad maksta linnavalitsuse palgakorralduse alused. Tamkivi hinnangul on linnavalitsuse liikmetele väärtuspalga maksmine linnapea pädevuses, sest lisaks poliitiku staatusele on linnavalitsuse liikmed ka ametnikud, keda linnapea võtab oma käskkirjaga palgale.
Irene Valge on teisel seisukohal.
“Kui palgaaste on muutunud, siis on volikogu liikmetel küll minu arvates alust üllatuseks. Linnapea, kes näeb, et valitsuse liikmed on alatasustatud, teeb volikogule ettepaneku tasu suurendamiseks,” selgitas Valge palgatõusu võimalikkust.
Palgakorralduse aluste kohaselt käib väärtuspalga maksmine volikogu esimehe või linnapea käskkirja alusel vastavalt ametisse nimetamise õigusele. Kuna linnavalitsuse liikmed nimetab ametisse volikogu, siis ei ole linnapeal õigust neile väärtuspalka määrata. Ka ei ole linnavalitsuse liige tavaline ametnik, sest volikogu nimetab ta ametisse vaid linnapea volituste ajaks. Samas tekib küsimus, milline on sel juhul seaduste mõte, kui volikogu poolt kinnitatud palka võib linnapea väärtuspalga taha pugedes kuust – kuusse ja aastast – aastasse üle maksta.
Linnavalitsuse pressiesindaja Reet Truuväärti sõnul makstakse linnavalitsuses väärtuspalka juhul, kui tegemist on inimestega, kes töötavad linnavalitsuses juba “piisavalt pikka aega” ja neile on pandud teatavad lisakohustused, mis seni on eelkõige olnud seotud linna üldplaneeringu ja arengukava koostamisega.
Argo Kirss sai ebaseadusliku palgatõusu
Kuna väärtuspalka saab maksta vaid “piisavalt pikka aega” linnavalitsuses töötanutele, siis möödunud suvel Jaanis Prii asemel sotsiaalosakonda juhtima asunud Argo Kirsile väärtuspalka ei maksta. Seda enam jääb arusaamatuks, kust võttis linnapea endale õiguse tõsta selle aasta algusest Argo Kirsi palgaastet. Kuna selline samm on otseselt vastuolus KOKS – i sätetega, siis võib Argo Kirsi palgatõusu lugeda ebaseaduslikuks. Meie Maa küsimusele, millega seletada Argo Kirsi üleviimist kõrgemale palgaastmele ilma volikogu otsuseta, vastas Tamkivi: “Väärtuspalga maksmisega.”
Tekib küsimus, kas linnapea vastuse näol on tegemist teadliku valetamisega. Mõned päevad hiljem kinnitas linnavalitsuse pressiesindaja Reet Truuväärt Meie Maale, et Argo Kirss ei saa mitte väärtuspalka, vaid tal tõsteti palgaastet. Täpselt sama oli Truuväärt teatanud Meie Maale juba kuu aega tagasi.
Ebaseaduslikult Kirsi palka tõstnud linnapea tõstis 1. jaanuarist siiski seaduspäraselt ühe astme võrra ehk 10 % ka linnavalitsuse töötajate Õilme Salumäe, Anu Tanila, Sirje Prei ja Lii Lasna töötasu. Maris Koertil tõsteti palka 20% ehk kaks astet.
Ühtedele võlgu, teistele palgatõus
Samal ajal, kui linnavalitsuse poliitilistele figuuridele leitakse raha, et neile aasta otsa kõrgemat palka maksta, ei saanud enamus linnavalitsuse töötajatest sedagi, mis ette nähtud. Vastavalt palgakorralduse alustele oli kõigi linnavalitsuse töötajate palk seotud vabariigi keskmise palgaga (möödunud kuul see säte tühistati).
“Tegelikult eelarves selliseid vahendeid palgatõusuks ei ole ja praegusel hetkel on meie töötajate palgad umbes 10 protsenti maas, mis nad peaksid olema,” tunnistas kuu aega tagasi linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Urmas Treiel.
Meie Maa küsimusele, kas pole ülekohtune maksta ühtedele terve aasta väärtuspalka ja olla teistele samal ajal seaduslikult ette nähtud palgatõus võlgu, vastas linnapea Jaanus Tamkivi allakirjutanule küsimusega:
“Küsimus on selles, et kas meie vestlusel täna nagu mõtet on. Niipalju kui mina olen sinuga rääkinud viimastel aegadel – ma ei tea, millest see nagu tuleb -, mina võin ükskõik mida rääkida, sina kirjutad seda, mida sina tahad. Sul on tänaseks ju artikkel juba valmis, miks sa siia tulid?”
AIN LEMBER

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised