-9 C
Kuressaare
Pühapäev, 5. detsember 2021

Muhu jaanalindude liha saab süüa Viru ja Olümpia hotellis

“Kui Eestis oleks praegu mitu jaanalinnufarmi, võiksime oma linnuliha saata näiteks Austriasse, kus hullulehmatõve kartuses on hakatud punase liha sööjatele massiliselt jaanalinnu – ja känguruliha sisse ostma. See oleks vägagi tulus äri,” ütleb Muhu Laasu talu peremees Elmet Erik.
Laasu talu on siiani ainuke Eestimaa jaanalinnufarm, kust liha on juba ka müügiks saadetud. On üksikuid teisi üritajaid, kuid tootmisest ja tulust ei saa peale Muhu veel kuskil rääkida.
“Tapateenus on siinsamas Orissaares. Iga kahe nädala tagant tapame ühe linnu ja pool sellest lihast läheb Olümpiasse, pool Virusse. Liha tahtjaid oleks rohkemgi, aga pole nii palju anda,” räägib Elmet Erik.
Lihast saadav tulu on suurem kui tibude müük
Jaanalinnuliha kilo keskmine hind Euroopas on 400 krooni. Ühelt linnult saab umbes 30 kg puhast liha ja lihaks lähevad juba kümnekuised linnud.
Lihtne ja loogiline, aga ma ei soovita kohe kõikidel hakata paberil tulusid kokku arvama. Enamasti kipub nii olema, et kampaania korras alustavad paljud kas nutria -, t&eth,int&eth,ilja -, seene – või maasikakasvatust, aga tõelisteks tegijateks jõuavad vähesed.
Viis mandri peret on Erikutelt endale tibusid viinud, Vilsandi üritab ka edasi, kuid Laasu talu loeb oma käest läbi käinud linde juba mitmete kümnetega.
Sellepärast ei julge siia kuidagi panna hüüdlauset – hakake kõik jaanalinde kasvatama. Ega nad ikka igaühe käes kasva.
Jaanalindudele kõige ohtlikum aeg – talv – hakkab mööda saama
“Jaanalinnud ei karda külma, vaid libedust. Eelmisel talvel oli lund vähem ja jooksukoplite maa ei muutunudki lindude jalge all libedaks, kuid sellel talvel olid suured linnud poolteist kuud ruumis kinni. Ei tahtnud riskida,” vastab Elmet Erik küsimusele, kuidas jaanalinnud talve üle elasid.
Laudas kinni olemine lindudele halvasti ei mõju. Kui, siis pisut ainevahetusele. Võib – olla esimesed munad olid seetõttu natuke pisemad (1,3 kg keskmise 1,5 kg asemel) ja noored linnud nokkisid ajaviiteks üksteise seljalt sulgi, kuid nüüd on kõik 22 suurt ja väikest lindu valmis uuele kevadele vastu minema.
Sel päeval, kui lugu lehte läheb, on ilmselt põhjust rääkida ka juba uutest tibudest.
“Vanad on munenud 50 muna, aga kõiki neid ei kõlba haudemasinasse panna. Esimesed viis tibu oleksid pidanud täna kooruma, aga elekter vedas alt,” põhjendab Elmet Erik väikest viivitust.
Elekter on selle jaanalinnukasvatuse probleem number üks. Kõikuv vool ei lase korralikult töötada haudemasinal ja vilkuv valgus nagu diskosaalis ehmatab noorlinde.Lahendus oleks uus alajaam ja selle peale Erikud loodavad.
Nüüd võib juba tõepoolest rääkida Elmet ja Helena Erikust, sest ehkki jaanalinnukasvatuse idee pandi koos idanema, ei saanud Helena kohe mandrilt Muhusse ära kolida. Sellest talvest on aga Helenagi igapäevatöö jaanalinnukasvatus.
Väike tööjaotus peres siiski on – Elmet tegeleb rohkem lindude kasvatamisega, Helena mõtleb, mida nahast, munakoortest ja sulgedest võiks teha.
“Siiani kasutasime Rootsis pargitud nahka ja enamik sellest nahast tooteid läks tagasi Rootsi, nüüd on esimesed kuus oma jaanalindude seljast saadud nahka Jõgeval parkimisel ja loodame, et tulemus meid rahuldab,” on Helenal hea meel, et kodumaise nahatöötlemisega on algus tehtud.
Üks nahk on umbes 120 dm2 suurune, aga on erinevatest kohtadest erineva paksusega. Seljapealne osa on paksem ja sellest kõlbab teha käekotte ja kingi. Õhemast kaela – ja kõhuosast tulevad nägusad rahakotid.
“Kuna jaanalinnunahk on eksklusiivne, siis peaksid ka tooted olema eksklusiivsed, mitte igapäevased,” on Helena arvamus.
Koostöös nahakunstnikega on välja töötatud mitmed mudelid ja nahakunstnikud teevad need ka valmis.
“Pole mõtet hakata ise sellega tegelema, see killustaks meie tegemised liiga ära,” on nii Elmeti kui Helena arvamus.
Küll aga saab jaanalinnunahast tooteid osta just talust. Samuti munakoortest lambikupleid, sulgi ja mõne aja pärast arvatavasti ka liha.
“Me ei kavatse hakata turistide käest piletiraha küsima, aga püüame pakkuda üht-teist kaasaostmiseks,” on pererahva põhimõte.
Perenaine sai isase jaanalinnu käest sudimist
Täiskasvanud isased jaanalinnud on oma emaste suhtes väga kiivad. Eriti armukade on peremehe sõnul Taanist toodud nelja – aastane isane:
“Kui olen koplis ära käinud, annab isalind pärast ikka emastele kere peale, et mis nad litutavad teise mehega.”
Võib – olla ärritab isalindu peremehe mütsil olev punane triip, mis on sama värvi kui isalinnu nokk.Helena sai aga jaanalinnu jalalööki omal nahal tunda.
“Kui meil oli vaja üht emalindu mandrile näitusele viia, panin koplisse minnes teised riided selga, et isalind pärast mind oma kaasa äraviimises ei kahtlustaks, aga see ei aidanud. Hiljem koplisse minnes ei olnud piisavalt ettevaatlik ja sain tugeva hoobi vastu käsivart. Sõnum oli lühike – ära tule minu abielu lõhkuma,” ei pea Helena linnu peale viha, aga oskab ennast nüüd ohu eest rohkem hoida.
“Kui emalinnul on tiivad longus, siis on ta kiimas, kui isalind laseb tiivad alla, siis on ta tige,” selgitab Elmet ja vaatame kopli väravas kolme lindu – emastel tiivad longus, isasel samuti.
Küllap läheb seal peres pärast meie lahkumist jälle pisukeseks arveteklaarimiseks, sest punase mütsitriibuga peremees on emaslinde silitanud.
Kolmapäeval, 21. märtsil
HELI SALONG

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised