-1.1 C
Kuressaare
Neljapäev, 2. detsember 2021

Ekspordikeeld ei alandanud püügiõiguse oksjonihinda

“Oksjonil osales 44 firmat 97 – st ja kuna Kalurite Liidu nõue oli, et müüdaks võimalikult väikeste partiidena, siis venitas see oksjoniaja õhtul kella kaheksani välja,” ütles Meie Maale kalandusosakonna peaspetsialist Enno Kobakene.
“Hommikupoole müüsime kilu, kella poole neljast, kui hakkasime räime müüma, oli Venemaa olukord juba kõigile teada. Arvasime algul, et nüüd läheb alghinnaga kõik ludinal ära, aga ei midagi,” rääkis Kobakene. Tema sõnul olid saarlased väga aktiivsed hinda üles lööma, teinekord ei jõudnud oksjonipidajad ühte pakkumist veel üles kirjutadagi, kui juba oli see üle löödud.
Hiidlased – saarlased said üle poole
“See, mille pärast uude kalapüügiseadusesse oksjonivärk sisse kirjutati, et uued üritajad saaksid tulla, küll ei toiminud,” märkis Kobakene. Oksjonil osales vaid üks uus üritaja, Maseko Nord, ja ostis tühised 250 tonni suure külmutustraaleri Tamula jaoks.
Hiiu Kalur ja Saaremaa firma Kaabeltau ostsid kokku 56 % kogu portsust ehk vastavalt 2610 ja 1400 tonni. Saaremaa firmadest said veel Keskpunkt ja Saare Rand, kumbki 300 tonni.
Keskmine hind kerkis 18 korda, kõige kallimalt, 100 500 krooni eest, müüdi sajatonnine kalakogus, mis teeb ainuüksi püügiõiguse eest üle krooni kilo kohta.
“Meie ei sundinud neid pakkuma, aga paugutati ja põmmutati hinnad nii üles, et pani meid ka imestama,” ütles oksjonihaamrit viibutanud Enno Kobakene.
“Kilule oli trügimine suurem, mina ostsin soovitud koguse,” ütles Kaabeltau juht Mihkel Undrest. “Seltskond oli niivõrd kirju, et eelnevaid kokkuleppeid polnud võimalik sõlmida. Hiidlased püüavad veerandi Eesti kalalimiidist välja, meie kolmandiku hiidlaste omast, meil on kolm laeva hiidlaste 13 vastu,” selgitas Undrest.
Kaabeltau juht on kindel, et limiiti saab ka teisiti jagada. Oksjonite peale minek oli tema hinnangul vale samm, millega kalurid olukorrast lähtuvalt pidid kaasa minema.
Oksjon võtab viimase kasumi
“Tulevikus peab mõtlema, et oksjonid ära jääksid,” arutles Undrest.
“Kalurid on niigi raskes seisus, kogu aeg on üks jama, küll Vene kriis, küll kallis kütus, siis noritakse liialt “peenikese” kala pärast, siis jälle pole turgu ja segavad tormid. Ja nüüd ainukese Euroopa riigina mine veel oksjonilt kalapüügiõigust ka ostma, see on lollus ja selle vastu tuleb võidelda. Süda tilgub verd, selle pisikese kasumi, mis saame teenida, võtab veel riik käest ära,” rääkis ta.
AS Saare Rand tegevjuht Meelis Aaslaid pidas sellist oksjonit lausa röövimiseks. “Lahmisime ligi 5 miljonit krooni riigile raha, aga mis teha, kui asja on vähe,” arvas Aaslaid.
Kaabeltau müüs seni neljandiku oma kaubast Venemaale, Undresti sõnul on firma jaoks piisavalt suur ka Ukraina turg.
“Olen Venemaaga hoidnud kanaleid seepärast lahti, et võib – olla nad ükskord kosuvad ja äri nendega läheb paremaks,” sõnas ta ja lisas, et juba Vene partnerid helistavad ja paluvad selle kalaportsu, mis nad seni on saanud, kõrvale panna.
“Et siis, kui piir jälle lahti läheb, viivad nad selle välja ja juba kõrgema hinnaga. Nii et kõigel on kaks otsa,” arvas Undrest.
Kobakene ütles, et oksjoni võitjad võivad alles nüüd oma raha üle lugeda ja loobuda võidetud koguse väljaostmisest.
“Sel juhul nad kaotavad tagatisraha (oli pool alghinnast). Muidugi, suuremad firmad saavad selle kalli hinnaga ostetud kala teise hulka ära peita ja nii palju tunda ei anna kui väikestel tegijatel, kes 100 tonni said ajaloolise püügiõiguse järgi ja teise 100 pidid oksjonilt ostma. Mõnele neist võib see isegi hukatuseks saada,” prognoosis Kobakene.
VELJO KUIVJÕGI

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised