-1 C
Kuressaare
Laupäev, 27. november 2021

Bruno Pao: Lennuk sai hakkama kangelasteoga

“Noolel on küll teivas pehme ja ei kuule pauku, aga merel nii ei saa, merel peab kõigega ja kohe hakkama saama,” on Pao veendunud.
“Need mehed on leedukatest, kes sõidu pooleli jätsid, igati üle, eks näis, kuidas lätlased oma hädadest üle saavad, seni on meie omad Baltimaade parimad meresõitjad,” arvas Pao.
Lennuki vanematekogu esimees, saarlane Tarmo Kõuts avaldas laeva vastuvõtul arvamust, et talle tundub Lennuk maailma merede kohta liialt pisike, aga tublid Eesti mehed said asjaga hakkama.
Saaremaalt oli vanemtüürimeheks kolm kandidaati
Veebruarikuus aasta tagasi, kui Lennuki meeskonnas tekkis esimene (jäi ka viimaseks) mõõn, kutsus kapten Saarso esimeseks tüürimeheks selleks ajaks vahetusmehena oma etapi läbinud Tiit Sarapuu.
“Mäletan seda helistamist täpselt, sest istusin parajasti juuksuritoolil,” meenutab sündmuste edasist kulgu Sarapuu.
“Mina ei saanud uuesti oma elu ja tööd ringi sättida, seepärast ütlesin kohe ära ja pakkusin Mardile Veljo Heinmetsa või Meelis Saarlaidi välja. Heinmets on üks kõvemaid roolimehi, keda ma tean. Kui teistel võtab adraseadmine ehk oma elu sättimine ikka natuke aega, siis Meelis andis praktiliselt 24 tunni jooksul oma nõusoleku.”
Meeskond õppis meresõitu saarlastelt
Saaremaa Merispordi Seltsi kommodoor Andres Toom meenutas nelja aasta tagust purjeregatti Gotlandi saarele, kui praktiliselt oma mereristsed sai mitu Lennuki pardal ümber maailma seilanud meest.
“Me olime selleks ajaks juba mitu korda Lätis käinud ja omavahel mõõtu võtnud, kui need mehed veerandtonnise Lennukiga (see purjekas kannab nüüd Vesilennuki nime) alustasid, vaid Saarso ja Kastehein olid enne merd sõitnud,” rääkis Toom.
Kaido Kama eelnev meresõidukogemus olnudki vaid tolleaegse Lennuki, praeguse Vesilennukiga Tallinnast Saaremaale sõit.
“Purjetamine peab meeldima ja sa pead sellega hakkama saama, seltskond peab ka sobima,” arvas Tiit Sarapuu, kes oma vahetuse lõpuks arvas esimesena laevast maha astuvat Tuisu ja viimasena Kama. Oma rolli kohta eestlaste suurprojektis jääb Sarapuu hinnang tagasihoidlikuks ega kippunud ta pühapäeva öösel Pirita ööklubis Flamingo ka pildile.
“See on nagu härja kündmise juures, kus igavene kari sääski lendas talle sarve peale ja karjus – meie kündsime,” tõi Sarapuu võrdluse.
Kärakat merel ei panda
Tiit Sarapuu oma etapi esimesel kahel ööl magada ei saanud, sest vahetusmehe koi on laeva vööris, kus allalainet sõites kõigub kõige enam, aeg – ajalt “jummib” ka veel.
“Kapten aga ütles, et kui mees magada ei saa, siis ta pole väsinud. Lõpuks panin pärast oma vahi lõppu veidi viina tee sisse, siis jäin magama,” meenutas Sarapuu.
“Meresõidu ajal aga praktiliselt viina ei võeta. Kui oled korra pohmelusega, kui süda on ka paha, pidanud laevas tööd tegema ja kõvasti tirima, siis teist korda seda enam ei tee, see võrdub enesetapuga,” teab Sarapuu.
Lennuki kapten Mart Saarso tõmbas mõni kuu enne reisi algust oma suhtele alkoholiga koguni täieliku piiri vahele, tema tookordne otsus on ka nüüd, pärast reisi õnnelikku lõppu, veel jõus.
Raamatuid tuleb reisist mitu
Madrus Tiit Pruuli avaldas laeva logiraamatus oma arvamust kolleeg Kama kohta selliselt, et see mees on hullumoodi aus inimene ja hull on ka see, et ta püüab reisist raamatut kirjutada. Hea olevat asja juures see, et ta kirjutab Võru murdes, paljud ei saa aru.
Kuigi Aafrika ühes sadamas varastati Lennukilt arvuti, mis juhtumisi oli Pruuli oma, plaanivad Saarso ja Pruuli kahepeale ka raamatut kirjutada. Kõige suurem kahju asja juures on väärtuslikust andmebaasist ilmajäämine.
Tiitude laev
Kaks korda reisi jooksul oli korraga laevas kolm Tiitu, esimesel etapil oli vahetusmeheks Tiit Karuks, hiljem Tiit Sarapuu, põhimeeskonnas olid Tiit Riisalo ja Tiit Pruuli.
“Kui keegi kutsus Tiitu, oli algul hulk sebimist kõigil kolmel, hiljem oli juba aimatav, missuguse Tiidu kohta see käis,” meenutas Sarapuu. Reisi jooksul võtsid kõik mehed kehakaalust veidi maha, kõige rohkem, üle 20 kilo, jättis merele Tiit Pruuli.
Kass laevas
Vanemtüürimees Meelis Saarlaid meenutas üht seika Lõuna – Ameerika kõige lõunapoolsemas väikeses linnakeses, kus laeva tuli kass.
“Seisime sealses sadamas ja kass oli paar päeva meil laevas, sest kapten ja paar meeskonnaliiget armastavad väga loomi. Andsime siiski endale tõsiselt aru, et läheme külmale merele ja kassile on kindlasti parem, kui ta sadamasse jääb, ühiselt suutsime laevakassist loobuda.”
Laev on korralik
Meelis Saarlaid kiidab Lennukit ja hindab meeskonna, kapteni ja Saare Paadi koostööd igati kordaläinuks.
“Oleme selle nädala lõpuni laevas Pirita kai ääres, kraamime ja koristame, mõne nädala jooksul toome ta Roomassaarde sanitaarremonti,” rääkis eile Saarlaid.
“Hea jaht, tegi ringi ära, tugev ja korralik alus, mõnigi asi on Saare Paadis topeltvaruga tehtud.”
Lätlased seevastu on juba graafikust maha jäänud, kõige enam nöögib neil mootor.
“Nad said Riia diislitehasest viimase eksemplari, mis see tehas tegi, mootorit on sellise sõidu juures üsna palju vaja ja ega see katamaraan ka neil kaasaegne ole,” arvas Saarlaid.
“Nüüd peaksid lätlased Cap Hoornis olema, meie võtsime selle eelmise aasta 18. märtsil.”
Lennuk saavutas reisi jooksul maksimaalkiiruseks 18,5 sõlme, mida Bruno Pao peab heaks saavutuseks. Laeva pühapäeva õhtul Pirital oodates helistas Sarapuu Pruulile ja soovitas spinni appi võtta, et kiiremini koju saaks. Võtaks küll, aga spinn on tekki kinni jäätunud, vastanud madrus Pruuli selle peale.
Lennuk läheb müüki
Kuigi meeskond suutis esialgselt kavandatud eelarvest kinni pidada, ei laekunud kõigilt projekti toetajatelt kokkulepitud summat ja meeskond oli sunnitud poole reisi pealt pangalaenu võtma.
“Arvan, et jahi kui sellise peale kulus 2,5 miljonit krooni, aga elektroonikaseadmed ja kogu aparatuur maksis pea samapalju,” arvas Tiit Sarapuu. Kellele ja millal Lennuk maha müüakse, pole täna veel otsustatud. Roomassaares tehakse alusele rohkem iluravi, on ju laev poolteist aastat iga päev kasutuses olnud.
Reisi lõpetamine tuleb juunikuus Vahasel
Juba enne ringi algust panid asjaosalised Sarapuu väitel paika, et 2001. aasta suvel, juunikuus, on reisist kokkuvõtete tegemine ja hinnangu andmine Vahase saarel. Nüüd meenutab Tiit Sarapuu veel üsna tuntud purjetamiskorüfeede kõhklusi reisi eel, kes küsisid otse – poisid, kas te tõesti usute, et nad teevad ringi ära? Selline poisikeste kari, kes purjetamisest midagi ei jaga!
Tänaseks on needki kõhklejad vastuse saanud – ära tegid!
Järgmine siht on Antarktika
Juba on liikvel jutt samade meeste uuest väljakutsest lõunapoolusele Antarktikasse, mis kavas ette võtta viie aasta pärast.
“Mardi idee on teha seal teadust, ta on üsna staazikas mereuurija juba, aga sellest on vara rääkida,” tõrjus Meelis Saarlaid konkreetsemaid küsimusi sel teemal.
“Uurimusi kogunes meil juba ka selle reisi jooksul, teadustöö on midagi muud, kui lihtsalt merd sõita, aga viis aastat on piisav ettevalmistusaeg, siis räägime lähemalt.”
VELJO KUIVJÕGI

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised